Sealiha sisseveole täiendavate tollimaksude kehtestamisega ei ole Läti rikkunud Balti riikide vahelist vabakaubanduslepingut, vaid hakkas täitma maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) tingimusi siseturu kaitsmisel, ütles välisminister Valdis Birkavs. Ta märkis, et see on esimene kord, mil üks Balti riik hakkab täitma rahvusvahelisi kohustusi siseturu kaitsmiseks.
Vilniuses toimunud kohtumisel kutsus Birkavs oma Leedu ja Eesti kolleege mitte hindama toimuvat kui kokkuleppe rikkumist ning avaldas arvamust, et Läti tegutsemine on suunatud Baltimaade vabakaubanduslepingu täitmise kindlustamisele. Välisminister lubas, et Läti maksab naaberriikide seakasvatajatele kompensatsiooni, kui WTO tunnistab täiendavad tollimaksud ebaõigeks. Läti välisministeerium märkis, et meetmete eesmärk on kaitsta siseturgu praeguses kriitilises olukorras.
Eesti ja Leedu protestisid möödunud nädalal sealihatolli vastu ja süüdistasid Lätit vabakaubanduslepingu rikkumises, hoiatades samas Riiat võimalike vastumeetmete eest. Eesti ja Leedu nõudsid, et kutsutaks kokku vabakaubanduslepingu ühiskomisjon, mis peaks Läti parlamendi otsusele hinnangu andma. See saab teoks 1. juunil.
Läti parlament otsustas põllumeeste protestidele järele andes kehtestada täiendava 70protsendilise tolli sealihale. 1. juunist 17. detsembrini kehtiva tolli alampiir on 34 santiimi ehk 8,55 krooni kilo kohta. Kehtestatud maks puudutab ka sealihatooteid -- vorste ja konserve. Läti tõstis sisseveetava sealiha tollimaksu, et kaitsta oma turgu Poola, Euroopa Liidu ja teiste Baltimaade liha eest.
Autor: BNS