Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jooksevkonto seis paraneb

    1999. aasta esimeses kvartalis oli jooksevkonto puudujääk Eesti Panga andmetel 1,2 miljardit krooni, mis moodustas umbes 7% sama aja sisemajanduse kogutoodangust. Kui võrrelda 1998. aasta esimese ja iseäranis teise kvartaliga, siis on jooksevkonto seis tunduvalt paranenud. Seljataha on jäänud muu maailma heatahtlikkust peletavad miinus 11 protsenti. Terve 1998. aasta jooksevkonto puudujääk oli 6,75 miljardit krooni ehk 9,2% sisemajanduse kogutoodangust.
    Paremat tulemust on võimalik saavutada kahel viisil, kas tulusid suurendades või kulusid kokku hoides. 1997. aastal käis Eesti selgelt tulude suurendamise ekstensiivset teed. Iga ettevõte pidas auahneid laienemisplaane, rahastamine ei olnud küsimus, raha tuli kommertspankade krediidiliine pidi läänest. Kulusid ei loetud, suur hulk laenuraha siirdus ka puhtakujulisse tarbimisse. Laienes Eesti eksport ja veelgi enam import. Tänu tarbimisele saavutati hoogne majanduskasv, ent jooksevkonto puudujääk võttis ähvardavad mõõtmed. Järelikult ei olnud head ilma halvata.
    Muu maailma ja siseriikliku majanduskliima jahenemisega oli Eesti sunnitud ekstensiivsest majandusmudelist loobuma. Tõusuperioodil toob edu laienemine, kuid langusperioodi äriplaan on, kui nii võib öelda, kokkuvõtmine. Ja just kulude kokkuvõtmine. Keegi ei suuda ainult täpselt ennustada, millal tõus murdub languseks ja millal saab langusest uus tõus. Võidavad eelkõige need, kes teevad oma otsused uue etapi alguses.
    Eesti käib praegu oma majanduse saneerimise, intensiivistamise teed. Sellega on jooksevkonto puudujääk vähenenud. Paraku tähendab see kokkutõmbumist paljudel maksebilansi ridadel. Aastataguse ajaga on absoluutarvudes vähenenud nii eksport kui import, vähenenud on teenuste pakkumine, mõnevõrra ka Eestisse pidama jäänud otseinvesteeringud. Impordi vähenemine umbes 2 miljardi krooni võrra on hea märk, ent vaevalt et tuleneb makromajanduslikust teadlikkusest. Pigem pole ettevõtetel ja tavakodanikel samaväärset tulubaasi, et endises mahus tarbida. Pangad on uue raha sissetoomise asemel paigutanud ise raha välispankadesse, et likviidsust hoida. Seega käib tarbimisega seotud majanduskasv jooksevkontoga vastandfaasis, nii nagu tsüklilistele näitajatele, majandusele üldse, omane.
    Autor: Mati Feldmann
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.