Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jooksevkonto seis paraneb
1999. aasta esimeses kvartalis oli jooksevkonto puudujääk Eesti Panga andmetel 1,2 miljardit krooni, mis moodustas umbes 7% sama aja sisemajanduse kogutoodangust. Kui võrrelda 1998. aasta esimese ja iseäranis teise kvartaliga, siis on jooksevkonto seis tunduvalt paranenud. Seljataha on jäänud muu maailma heatahtlikkust peletavad miinus 11 protsenti. Terve 1998. aasta jooksevkonto puudujääk oli 6,75 miljardit krooni ehk 9,2% sisemajanduse kogutoodangust.
Paremat tulemust on võimalik saavutada kahel viisil, kas tulusid suurendades või kulusid kokku hoides. 1997. aastal käis Eesti selgelt tulude suurendamise ekstensiivset teed. Iga ettevõte pidas auahneid laienemisplaane, rahastamine ei olnud küsimus, raha tuli kommertspankade krediidiliine pidi läänest. Kulusid ei loetud, suur hulk laenuraha siirdus ka puhtakujulisse tarbimisse. Laienes Eesti eksport ja veelgi enam import. Tänu tarbimisele saavutati hoogne majanduskasv, ent jooksevkonto puudujääk võttis ähvardavad mõõtmed. Järelikult ei olnud head ilma halvata.
Muu maailma ja siseriikliku majanduskliima jahenemisega oli Eesti sunnitud ekstensiivsest majandusmudelist loobuma. Tõusuperioodil toob edu laienemine, kuid langusperioodi äriplaan on, kui nii võib öelda, kokkuvõtmine. Ja just kulude kokkuvõtmine. Keegi ei suuda ainult täpselt ennustada, millal tõus murdub languseks ja millal saab langusest uus tõus. Võidavad eelkõige need, kes teevad oma otsused uue etapi alguses.
Eesti käib praegu oma majanduse saneerimise, intensiivistamise teed. Sellega on jooksevkonto puudujääk vähenenud. Paraku tähendab see kokkutõmbumist paljudel maksebilansi ridadel. Aastataguse ajaga on absoluutarvudes vähenenud nii eksport kui import, vähenenud on teenuste pakkumine, mõnevõrra ka Eestisse pidama jäänud otseinvesteeringud. Impordi vähenemine umbes 2 miljardi krooni võrra on hea märk, ent vaevalt et tuleneb makromajanduslikust teadlikkusest. Pigem pole ettevõtetel ja tavakodanikel samaväärset tulubaasi, et endises mahus tarbida. Pangad on uue raha sissetoomise asemel paigutanud ise raha välispankadesse, et likviidsust hoida. Seega käib tarbimisega seotud majanduskasv jooksevkontoga vastandfaasis, nii nagu tsüklilistele näitajatele, majandusele üldse, omane.
Autor: Mati Feldmann