Kas IT-kolledzh peab sündima füüsilise õppeasutusena?

Kolledzhi hooneline tähendus on hoopis väiksem kui tema võrguline tähendus ja seepärast IT-kolledzh peakski olema n-ö võrgus eksisteeriv, virtuaalne õppestruktuur, kus osaleks õppejõud eri õppeasutustest ja see peaks olema väga laialt kättesaadav. Kättesaadavaks teha on seda võimalik ainult Interneti kaudu.

Kolledzh peakski kujutama osa terviklikust uuendusprogrammist kogu ühiskonnas. Praegu on väärtuseks võimalus saada ühendust, mitte võimalus saada informatsiooni. See muutus peaks Eesti ühiskonnas sündima. Siis kiireneb kogu ühiskonna areng märgatavalt. Kolledzhi ehitamine ja ülalpidamine klassikalisel moel läheks kulukaks ja sellest mingit murret ühiskonnas ei toimuks. Ka üldise internetiühenduse kättesaadavaks tegemine on kulukas: kui tahame saavutada olukorda, et internetiühendus oleks igas majapidamises, peaksime kulutama 2 aasta jooksul ligi 5--7 miljardit krooni. See aga tagaks meie arengu lähemaks paarikümneks aastaks. Selle abil oleks võimalik korraldada õpetamist, s.h reanimeerida tiigrihüppeprojekt -- see on minu meelest on ses mõttes läbikukkunud, et keskendus vaid avaliku võimu teatud osale ja koolidele arvutite ostmisele --, samuti vähendada halduskulusid, muuta ühiskond läbipaistvaks, vähendada korruptsiooni jne.