Tõnis Arnover • 1. august 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Laen lubaduste vastu

Erinevalt varasemast seekordne laenuraha Venemaale ei jõuagi, vaid läheb otse IMFi kontole, kust hakatakse tasuma Venemaa välisvõlgu. Kohe saab Venemaa 640 miljonit ja ülejäänud summad hakkavad 18 kuu jooksul kontole laekuma kord kvartalis, juhul kui Venemaa täidab IMFiga sõlmitud laenu tingimusi. Venemaa on kohustunud ajama säästlikku eelarvepoliitikat, jätkama endiste, 150 mld dollarini küündivate võlgade maksmist, korraldama ümber kokkuvarisenud pangasüsteemi ja hoidma rubla kurssi. IMF loodab väga, et Venemaa sisemajanduse kogutoodang ei alane tänavu rohkem kui 2% ning inflatsioon ei ületa 50%.

Põhjuseks, miks seekordne laenuraha Venemaale ei jõua, on IMFi kahtlused mullu juulis antud 4,8 mld dollari suuruse laenu kasutamise suhtes. IMF nõuab Venemaalt aru, miks Venemaa keskpank suunas mitu miljardit sellest läbi Jersey saarel registreeritud firma Fimaco ja kui palju on valuutareservist antud raha kodumaiste võlakirjade (GKO) turule. IMFi asedirektor Stanley Fischer on teravalt arvustanud Vene maksukogumissüsteemi ja pangasektori reformidega viivitamist ning toonitanud, et majanduskasvu huvides tuleks kiiresti lõpetada firmade rahata arveldamine (bartertehingud) ja palgamaksmisega venitamine.

Asjatundjad usuvad, et IMFi laen aitab kaasa Venemaa muudele laenuläbirääkimistele. Maailmapangalt on juba nõusolek 2,3 mld dollari suuruse krediidi saamiseks ning ka Jaapan on lubanud toetada miljardi dollariga. Tõenäoliselt aitab see Venemaal Pariisi ja Londoni Klubiga paremini kokkuleppele jõuda vanade laenude maksmise osas. Ehkki Venemaa asus Jevgeni Primakovi valitsuse ajal raskele majandusolukorrale viidates taotlema NSV Liidu aegsete võlgade kustutamist, teatas suurima laenuandja, Saksamaa pealäbirääkija Siegfried Borgreffe läinud nädalal selgelt, et Saksamaa ei kavatse neid laene kustutada, kuid on valmis nende tähtaega edasi lükkama.

Põhiliselt just laenude maksmise peatamise tõttu on ajakiri Euromoney paigutanud Venemaa 180 riigi riigireitingu tabelis 161. kohale, mis tähendab aastaga 80kohalist kukkumist. Samal põhjusel on Venemaa riigireitingut alandanud Standard & Poor's.

Rubla kurss dollari suhtes on juulis stabiilselt püsinud 24 rubla tasemel. Siiski peab Venemaa keskpanga juhatuse endine esimene aseesimees Sergei Aleksa?enko ajalehes Moscow News võimalikuks, et rubla lähitulevikus kukub. Põhjusena toob ta asjaolu, et keskpank ei ole pärast 120 mld rubla emiteerimist valuutaturgudelt ostetud kuut mld dollarit paigutanud oma reservi, vaid jaganud rahandusministeeriumile võlgade tasumiseks. Tagajärjeks on, et keskpanga valuuta- ja kullareservid on kahanenud 11 mld dollarini, ainuüksi viimase nädala jooksul on need vähenenud poole miljardi võrra. Osa analüütikuid oletab, et keskpank on kasutanud reserve ka rubla kursi hoidmiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt