3. august 1999 kell 22:00

Ahistaja Riigi Maksuamet

Ka sellise pealkirja võinuks Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) jurist Reet Teder panna kommentaarile «Tuleb muuta maksuvõla mõistet» (ÄP 30.07), mis on pühendatud ettevõtjate huve kahjustavale maksuarvestusele. Usun, et autor valis leebema pealkirja, sest ei suuda tuua veenvat näidet ahistatu rolli sattumisest.

Ihalus ahistatud saada on aga nii suur, et loo autor ei pea paljuks seda lausa nõuda. Milleks muuks kui maksumaksja ahistamiseks tuleb lugeda ettepanekut, et maksuamet rakendaks riigi huvides tasaarveldust, võttes ühe maksuliigi ettemaksust raha, et likvideerida mõne teise maksuliigi võlgnevus. Kas tuleb kellelegi pähe nõuda sama mõnelt Eesti kommertspangalt? Tehniliselt on iga pank suuteline kõik minu eri kontodele laekunud kroonid kandma tasaarveldusena laenukontole, küsimus on, kui palju kliente soovib arveldada pangas, kes minu soovi eirates minu raha liikumist suunab.

Sama loogika kehtib maksuameti suhtlemisel maksumaksjaga. Nii nagu panga klient annab maksekorraldusega pangale teada, milliselt kontolt raha võtta ja millisele saata, on maksumaksjal õigus otsustada, kas ta soovib ühe maksuliigi ettemaksu arvel tasaarveldust teise maksuliigi võla katteks. Maksuameti suhtlemine erineb vaid selle poolest, et pangale esitatud maksekorralduse asemel teatab maksumaksja oma soovist taotlusega, mille maksuamet reeglina rahuldab.

On arusaamatu, mille põhjal väidab lugupeetud jurist, et maksuamet eelistab maksumaksjat käsitleda maksuvõlglasena koos kaasnevate viiviseintresside arvutamisega. Puudub pretsedent, et mõni maksumaksja oleks pöördunud kohtusse kaebusega tasaarveldusest keeldumise tõttu. Keegi pole pöördunud kaebusega ka maksuameti poole.

Teades maksude laekumisel raha jagunemist saajate vahel, on lihtne selgitada, miks maksuamet ei saa võtta maksumaksjalt endale tasaarvelduste otsustaja rolli. Konstrueerin näite: maksumaksjal on 100 kr ettemaksu käibemaksuna ja 100 kr maksuvõlga nii sotsiaal- kui üksikisiku tulumaksuna. Suunates ettemaksu sotsiaalmaksu võla katteks, saaks sellest rahast 60,6 kr sotsiaalkindlustus pensionide väljamaksmiseks ja 39,4 kr ravikindlustus haigustoetuse maksmiseks. Kui suunata see 100 kr üksikisiku tulumaksu võla katteks, saab 56 kr kohalik omavalitsus ja 44 kr riik eelarvesse.

Olen nõus Reet Tederi väitega, et 500 000kroonise ettevõtte tulumaksu ettemaksu ja 10 000kroonise sotsiaalmaksu võlaga majanduslikult kalkuleerival ettevõtjal on kasulik taotleda tasaarveldamist. Samas ei saa täielikult nõustuda põhjendusega, et riigi rahakott on üks. Kirjeldatud näite varal on lihtne veenduda, et ses rahakotis on mitu sahtlit, igas sahtlis leiduva raha kasutamine aga kindlalt määratletud.

Reet Tederi kommentaari lugenud ettevõtjail pole põhjust muretseda, maksuamet ei ole loobunud praktikast kohaldada tasaarveldust maksumaksja taotlusel. Kommentaari eesmärk on saada riigikogu rahanduskomisjoni toetus EKTK ettepanekule muuta maksukorralduse seadust. Ettevõtjate püüe on muuta maksuvõla arvestamise viisi nii, et võlgnevust hakataks arvestama tasumisele kuuluvate maksude koondarvestuse lõikes.

Maksuametil pole tehniliselt raske minna üle ühtse maksuvõla arvestamisele. Sisuliselt tähendab aga ettepanek maksu- ja tolliameti ühendamist, sest käibemaksu ja aktsiiside arvestamisega tegelevad mõlemad oma lõigus. Ametite ühendamise on valinud Holland ja Taani. Vajaks arutelu, kas see tee on Eestile otstarbekas. Kahe ameti ühendamine on kulukas ja aeganõudev, st vajame emotsioonide asemel külma närvi ja kainet mõistust.

Sama loogikat arendades võib teha Eesti Pangale ettepaneku likvideerida ülelikviidsus Hansapangas määrusega, et kõik riigist välja tehtavad maksed käivad Hansapanga, sissetulevad aga Ühispanga kaudu. Riigikassa reguleerib kahe panga likviidsust riigi rahavoogude jaotamisega, ülejäänud pangad peavad ajutiselt arveldused lõpetama. Absurd! Hea tahte korral leiaks sellegi idee kaitseks põhjendusi.

Autor: Koit Luus

Hetkel kuum