- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omanik kindlustab metsa harva
Kuigi viimase kolme aastaga on metsatulekahjud teinud üle 4,5 miljoni krooni kahju, pole omanikud metsa kindlustamisest huvitatud.
Eesti erametsavaldaja kindlustab metsa reeglina siis, kui tal on vaja metsa tagatiseks. Tuleoht omanikku rahakotti kergendama ei pane. «Riskitegureid on metsa kindlustamisel palju ja kindlustamine kallis, nii oleme asja sinnapaika jätnud,» ütleb Tallinna metsaomanike seltsi juhatuse esinaine Hille Laisaar.
Kindlustamine hakkab metsaomanikul üle jõu käima isegi madalama riskiteguri ja tuleohuklassi korral, kui maks ulatub üle 300 krooni hektari kohta. Hille Laisaare arvutuste kohaselt saab omanik metsast, kus hektaril kasvab 130--150 tihumeetrit puitu ja harvendusraidega on sellest kümne aasta jooksul lubatud maha võtta kuni pool, maksustamata tulu 400--600 kr ha kohta aastas. Kui sellest tulumaks maha arvata ja kindlustusmaks tasuda, jääb omanikule ca 100 krooni, mille eest tuleb ka metsa tuleohutusega tegeleda. Viimane on ka kohustuslik (keskkonnaministri määrus nr 46 15. juulist 1998).
Rahapuuduse kõrval on metsa hooldamata ja kindlustamata jätmise põhjuseks ka erametsade keskmisest väiksem tuleohtlikkus. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus juhataja asetäitja Veiko Eltermanni sõnul kasvab oluline osa neist endistel põllumaadel ja niiskematel pinnastel, levinud on hall-lepikud. Väikseima tuleohuga piirkonnad on Pärnumaa lõunaosa, Viljandi maakonna põhjaosa ja Tudu ümbrus Ida-Virumaal.
Ohtlikum piirkond on Harjumaa, kus 1997. aastal leidis aset peaaegu pool Eesti metsapõlengutest. Kõige tuleohtlikum paik on Vihterpalu, kus kolmandik metsast kuulub esimesse kahte tuleohtlikkuse klassi. Kuigi suuresti kuuluvad männimetsad riigile, on just Vihterpalu männikutest peaaegu 2/3 eravalduses. Lisaks männimetsadele suurendavad siin tuleohtu hea teedevõrk ja Tallinna lähedus.
Veiko Eltermanni sõnul süttib sellesuvise kuivusega iga liiki mets. Tänavu on Eestis esialgsetel andmetel üle 50s tulekahjus põlenud juba umbes 800 hektarit metsa.
Kindlustusmakse kujundamisel arvestatakse, millises maakonnas mets paikneb, milline on metsa või metsaaluse tuleohuklass, kas läheduses asub üldkasutatavaid teid või raudteid. Oluline osa makses on soovitud kindlustusriskidel ja omavastutusel, mis ulatub 500st 20 000 kroonini.
Metsamaterjali kindlustussumma leidmisel arvestatakse metsamaterjal kasvava metsa hinnaga, kuid kindlustusjuhtumi korral makstakse välja ka metsa ülestöötamiseks tehtud kulud. Ainult metsamaterjali kindlustada ei saa.
Kindlustuslepingu sõlmimiseks on vajaliku informatsiooni saamiseks nõutav ka metsade majandamise kava.
Suuremate tulekahjude puhul on raske kiiresti selgeks teha, kust tuli on alguse saanud, millises suunas liigub ja kui suurel pinnal, millise metsaga on tegemist. Kohe lisanduvad küsimused juurdepääsuteedest, veega varustatusest. Paraku on paljud metsad, mida kustutanud oleme, käest ära. Maas vedelevad laasitud oksad, tuletõkketsoone pole.
Kui põleb noorendik, on raske uskuda, et sellest veel midagi saab. Täiskasvanud metsa põlemisest võivad jääda aga päris korralikud palgid, iseasi on, mida nendega saab ette võtta. Tulekahjust teavitame kohe metsaomanikku, tule tekitatud kahju meie ei hinda, küll aga pindala.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele