• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omanik kindlustab metsa harva

    Kuigi viimase kolme aastaga on metsatulekahjud teinud üle 4,5 miljoni krooni kahju, pole omanikud metsa kindlustamisest huvitatud.
    Eesti erametsavaldaja kindlustab metsa reeglina siis, kui tal on vaja metsa tagatiseks. Tuleoht omanikku rahakotti kergendama ei pane. «Riskitegureid on metsa kindlustamisel palju ja kindlustamine kallis, nii oleme asja sinnapaika jätnud,» ütleb Tallinna metsaomanike seltsi juhatuse esinaine Hille Laisaar.
    Kindlustamine hakkab metsaomanikul üle jõu käima isegi madalama riskiteguri ja tuleohuklassi korral, kui maks ulatub üle 300 krooni hektari kohta. Hille Laisaare arvutuste kohaselt saab omanik metsast, kus hektaril kasvab 130--150 tihumeetrit puitu ja harvendusraidega on sellest kümne aasta jooksul lubatud maha võtta kuni pool, maksustamata tulu 400--600 kr ha kohta aastas. Kui sellest tulumaks maha arvata ja kindlustusmaks tasuda, jääb omanikule ca 100 krooni, mille eest tuleb ka metsa tuleohutusega tegeleda. Viimane on ka kohustuslik (keskkonnaministri määrus nr 46 15. juulist 1998).
    Rahapuuduse kõrval on metsa hooldamata ja kindlustamata jätmise põhjuseks ka erametsade keskmisest väiksem tuleohtlikkus. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus juhataja asetäitja Veiko Eltermanni sõnul kasvab oluline osa neist endistel põllumaadel ja niiskematel pinnastel, levinud on hall-lepikud. Väikseima tuleohuga piirkonnad on Pärnumaa lõunaosa, Viljandi maakonna põhjaosa ja Tudu ümbrus Ida-Virumaal.
    Ohtlikum piirkond on Harjumaa, kus 1997. aastal leidis aset peaaegu pool Eesti metsapõlengutest. Kõige tuleohtlikum paik on Vihterpalu, kus kolmandik metsast kuulub esimesse kahte tuleohtlikkuse klassi. Kuigi suuresti kuuluvad männimetsad riigile, on just Vihterpalu männikutest peaaegu 2/3 eravalduses. Lisaks männimetsadele suurendavad siin tuleohtu hea teedevõrk ja Tallinna lähedus.
    Veiko Eltermanni sõnul süttib sellesuvise kuivusega iga liiki mets. Tänavu on Eestis esialgsetel andmetel üle 50s tulekahjus põlenud juba umbes 800 hektarit metsa.
    Kindlustusmakse kujundamisel arvestatakse, millises maakonnas mets paikneb, milline on metsa või metsaaluse tuleohuklass, kas läheduses asub üldkasutatavaid teid või raudteid. Oluline osa makses on soovitud kindlustusriskidel ja omavastutusel, mis ulatub 500st 20 000 kroonini.
    Metsamaterjali kindlustussumma leidmisel arvestatakse metsamaterjal kasvava metsa hinnaga, kuid kindlustusjuhtumi korral makstakse välja ka metsa ülestöötamiseks tehtud kulud. Ainult metsamaterjali kindlustada ei saa.
    Kindlustuslepingu sõlmimiseks on vajaliku informatsiooni saamiseks nõutav ka metsade majandamise kava.
    Suuremate tulekahjude puhul on raske kiiresti selgeks teha, kust tuli on alguse saanud, millises suunas liigub ja kui suurel pinnal, millise metsaga on tegemist. Kohe lisanduvad küsimused juurdepääsuteedest, veega varustatusest. Paraku on paljud metsad, mida kustutanud oleme, käest ära. Maas vedelevad laasitud oksad, tuletõkketsoone pole.
    Kui põleb noorendik, on raske uskuda, et sellest veel midagi saab. Täiskasvanud metsa põlemisest võivad jääda aga päris korralikud palgid, iseasi on, mida nendega saab ette võtta. Tulekahjust teavitame kohe metsaomanikku, tule tekitatud kahju meie ei hinda, küll aga pindala.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.