Omanik kindlustab metsa harva

Kuigi viimase kolme aastaga on metsatulekahjud teinud üle 4,5 miljoni krooni kahju, pole omanikud metsa kindlustamisest huvitatud.

Eesti erametsavaldaja kindlustab metsa reeglina siis, kui tal on vaja metsa tagatiseks. Tuleoht omanikku rahakotti kergendama ei pane. «Riskitegureid on metsa kindlustamisel palju ja kindlustamine kallis, nii oleme asja sinnapaika jätnud,» ütleb Tallinna metsaomanike seltsi juhatuse esinaine Hille Laisaar.

Kindlustamine hakkab metsaomanikul üle jõu käima isegi madalama riskiteguri ja tuleohuklassi korral, kui maks ulatub üle 300 krooni hektari kohta. Hille Laisaare arvutuste kohaselt saab omanik metsast, kus hektaril kasvab 130--150 tihumeetrit puitu ja harvendusraidega on sellest kümne aasta jooksul lubatud maha võtta kuni pool, maksustamata tulu 400--600 kr ha kohta aastas. Kui sellest tulumaks maha arvata ja kindlustusmaks tasuda, jääb omanikule ca 100 krooni, mille eest tuleb ka metsa tuleohutusega tegeleda. Viimane on ka kohustuslik (keskkonnaministri määrus nr 46 15. juulist 1998).