Omanik kindlustab metsa harva

Kuigi viimase kolme aastaga on metsatulekahjud teinud üle 4,5 miljoni krooni kahju, pole omanikud metsa kindlustamisest huvitatud.

Eesti erametsavaldaja kindlustab metsa reeglina siis, kui tal on vaja metsa tagatiseks. Tuleoht omanikku rahakotti kergendama ei pane. «Riskitegureid on metsa kindlustamisel palju ja kindlustamine kallis, nii oleme asja sinnapaika jätnud,» ütleb Tallinna metsaomanike seltsi juhatuse esinaine Hille Laisaar.

Kindlustamine hakkab metsaomanikul üle jõu käima isegi madalama riskiteguri ja tuleohuklassi korral, kui maks ulatub üle 300 krooni hektari kohta. Hille Laisaare arvutuste kohaselt saab omanik metsast, kus hektaril kasvab 130--150 tihumeetrit puitu ja harvendusraidega on sellest kümne aasta jooksul lubatud maha võtta kuni pool, maksustamata tulu 400--600 kr ha kohta aastas. Kui sellest tulumaks maha arvata ja kindlustusmaks tasuda, jääb omanikule ca 100 krooni, mille eest tuleb ka metsa tuleohutusega tegeleda. Viimane on ka kohustuslik (keskkonnaministri määrus nr 46 15. juulist 1998).

Rahapuuduse kõrval on metsa hooldamata ja kindlustamata jätmise põhjuseks ka erametsade keskmisest väiksem tuleohtlikkus. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus juhataja asetäitja Veiko Eltermanni sõnul kasvab oluline osa neist endistel põllumaadel ja niiskematel pinnastel, levinud on hall-lepikud. Väikseima tuleohuga piirkonnad on Pärnumaa lõunaosa, Viljandi maakonna põhjaosa ja Tudu ümbrus Ida-Virumaal.

Ohtlikum piirkond on Harjumaa, kus 1997. aastal leidis aset peaaegu pool Eesti metsapõlengutest. Kõige tuleohtlikum paik on Vihterpalu, kus kolmandik metsast kuulub esimesse kahte tuleohtlikkuse klassi. Kuigi suuresti kuuluvad männimetsad riigile, on just Vihterpalu männikutest peaaegu 2/3 eravalduses. Lisaks männimetsadele suurendavad siin tuleohtu hea teedevõrk ja Tallinna lähedus.

Veiko Eltermanni sõnul süttib sellesuvise kuivusega iga liiki mets. Tänavu on Eestis esialgsetel andmetel üle 50s tulekahjus põlenud juba umbes 800 hektarit metsa.

Kindlustusmakse kujundamisel arvestatakse, millises maakonnas mets paikneb, milline on metsa või metsaaluse tuleohuklass, kas läheduses asub üldkasutatavaid teid või raudteid. Oluline osa makses on soovitud kindlustusriskidel ja omavastutusel, mis ulatub 500st 20 000 kroonini.

Metsamaterjali kindlustussumma leidmisel arvestatakse metsamaterjal kasvava metsa hinnaga, kuid kindlustusjuhtumi korral makstakse välja ka metsa ülestöötamiseks tehtud kulud. Ainult metsamaterjali kindlustada ei saa.

Kindlustuslepingu sõlmimiseks on vajaliku informatsiooni saamiseks nõutav ka metsade majandamise kava.

Suuremate tulekahjude puhul on raske kiiresti selgeks teha, kust tuli on alguse saanud, millises suunas liigub ja kui suurel pinnal, millise metsaga on tegemist. Kohe lisanduvad küsimused juurdepääsuteedest, veega varustatusest. Paraku on paljud metsad, mida kustutanud oleme, käest ära. Maas vedelevad laasitud oksad, tuletõkketsoone pole.

Kui põleb noorendik, on raske uskuda, et sellest veel midagi saab. Täiskasvanud metsa põlemisest võivad jääda aga päris korralikud palgid, iseasi on, mida nendega saab ette võtta. Tulekahjust teavitame kohe metsaomanikku, tule tekitatud kahju meie ei hinda, küll aga pindala.