Kolme aasta jooksul laenab Eesti ligi 2,5 miljardit

Tänavu on juba allkirjastatud ja riigikogu poolt kinnitatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD) võetav 118,5 miljoni kroonine laen Tallinna Lennujaama reisiterminali ehitamiseks.

Pärast suvepuhkust läheb riigikogule kinnitamiseks 462,3miljoniline EBRD riigigarantiiga laen Eesti Raudteele ning Euroopa Investeerimispanga (EIB) 235 miljoni krooni suurune laen Ikla--Tallinna--Narva maantee rekonstrueerimise rahastamiseks.

Ikla--Tallinna--Narva maantee rekonstrueerimiseks ja maanteede korrashoiuks ligi 450 miljoni krooni eraldamise suhtes on huvi näidanud ka Põhjamaade Investeerimispank (NIB), projekt võib teostuda alates järgmisest aastast.

Tänavu on seletuskirja kohaselt kavas ratifitseerida veel ka NIB 203,4 miljoni kroonine laen Tartu vangla ehitamiseks ja 219miljoniline keskkonnaprogrammide laen.

Suvepuhkuselt naasvale riigikogule esitatakse lepingu allkirjastamiseks volituste andmiseks ka EIB-lt võetav 187,7 miljoni kroonise keskkonnaalase laenu projekt. Koostamisel on 75 miljoni krooni suurune riigigarantiiga laen NIB-lt Rocca al Mare suurhalli ehitamiseks.

Oktoobris alustatakse läbirääkimisi Maailmapangaga Tallinna--Tartu maantee rekonstrueerimiseks võetava 375 miljoni krooni suuruse laenu väljastamiseks.

Läbirääkimiste algusfaasis on ka Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengufondi ligi 200miljoniline laen Tartu Üliõpilasküla ehitamiseks.

Jaanuari seisuga on Eesti koguvälisvõlg 3,4 miljardit krooni, moodustades arvestuslike andmete kohaselt 4,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Eestil on 19 kehtivat välislaenu kogusummas 3,9 miljardit krooni, laenust on väljastatud ja tagasi maksmata 2,7 miljardit. Riik on garanteerinud aasta alguse seisuga 1,0 miljardi eest kuus välislaenu, millest on tagastamata 700 miljonit krooni.

Autor: BNS