Tanklaketid lükkavad hinnariski tarbija kaela

Oma üleolevat suhtumist tarbijatesse näitasid tanklaketid viimase hinnatõusuga, mida põhjendati tõusuga maailmaturul. Tegelikult on Rotterdami sadamas hind viimastel nädalatel olnud stabiilne ja isegi langenud. Seega ei saa bensiini hinna kerkimist põhjendada antud juhul liikumistega maailmaturul. Pigem on asi konkurentsisuhete puudumises.

Kui vaagida hinnatõusu toetavaid argumente, siis on kõige tõsiseltvõetavam väide, et suuremate jaekettide välismaised omanikud on pannud paika kasumimarginaali, mida kohalikud juhid peavad rangelt jälgima.

Tänu minimaalsele konkurentsile on klientide arvamus ning hinnatõusuga kaasnev negatiivne maine Shelli, Statoili ja Neste jaoks teisejärguline ja erinevalt oma klientidest -- näiteks transpordifirmadest -- ei ole kütuse jaemüüjad sunnitud kasumimarginaali vähendama. Äripäeva analüütiku Tõnis Oja arvutuste kohaselt teenivad suured kütuseketid Eestis kasumit 1,00--1,20 krooni kütuseliitrilt.

See, et tanklaketid lükkavad maailmaturul toimunud kütuse hinna tõusu täielikult tarbija õlule, lööb neile tulevikus bumerangina tagasi. Selle suvega on kolm suurt tanklaketti söövitanud klientide mällu teadmise, et Stat-oili, Neste ja Shelli värve kandvates tanklates on kütus kallis ning need firmad kergitavad hinda isegi siis, kui maailmaturuhind langeb.

Kindlasti muutub ka suurklientide suhtumine. Et vältida ootamatut kütusekulude kasvu poole aasta pealt, soovitab Äripäev kütusefirmade suurklientidel üritada riske maandada tanklakettidega sõlmitavate tulevikutehingute abil või mõnel muul moel sundida Statoili, Nestet ja Shelli võtma osa maailmaturuhinna tõusu riskist enda kanda.