SAS teeb ühise aktsia

SASil on praegu kolme liiki aktsiad ja 50% nendest kuuluvad Rootsi, Taani ja Norra riigile. Kolm Põhjamaad on põhimõtteliselt nõustunud ühise aktsia loomises, mis analüütikute arvates aitaks SASi aktsia kurssi tõsta praeguselt madalalt tasemelt umbes 20% ja teenida riikidel oma aktsiate müügiga rohkem raha.

SASi üks probleeme on olnud tugevad ametiühingud, eriti Taanis, kus nad on vallandanud streigi niipea, kui nende tahtmine pole läbi läinud. Erastamine oleks selle vastu hea rohi, eriti kui oma personal saab aktsiaid osta, sest siis kaoksid streigiähvardused.

SASi tegevdirektor Jan Sternberg on avaldanud toetust firma erastamisele, väites, et rahvusvahelises lennunduses piirangute kadumisega kaob riikliku omandi säilitamise vajadus. «Riiklik omand tagab, et monopolfirma ei kuritarvita oma positsiooni. Kuid vaba konkurentsiga liberaalsel turul oleks riiklik omand ajalooline anomaalia,» väitis tegevdirektor.

Sternberg on aga seisukohal, et SASi edasise erastamise algatus peab tulema omanikult, seega kolme Põhjamaa valitsuselt, mitte tegevjuhtkonnalt. SASi aktsia ühendamine ja erastamine on eelkõige prestiizhiküsimus, sest tuleb otsustada, kuhu riiki tuleb firma peakontor ja kus ta hakkab makse maksma. On märgata, et Taani poliitikud sooviksid meelsasti näha SASi peakontorit Kopenhaagenis, mis aga Rootsi eraaktsionäridele sugugi ei meeldiks. Norra valitsus deklareeris aga alles paar nädalat tagasi, et riigile kuuluvate aktsiate müümine on välistatud.

Rootsi valitsus on juba 1997. a andnud parlamendile mandaadi, mille kohaselt too võib kahandada riigi osa SASis 50 protsendilt 35-le. Ka Norras ja Taanis on antud samasugune mandaat, kuid seal ei ole riigile jääva aktsiapaki suurust määratletud.

SASi tegevdirektor Jan Sternberg on välja töötanud firma säästuprogrammi, mille kohaselt tuleb tuleva aasta lõpuks kärpida kulusid kokku 5,4 miljardi Eesti krooni võrra. See programm on kohanud suurt vastuseisu ja ka analüütikud kahtlevad, kas seda suudetakse nõnda ruttu ellu viia. 1,8 miljardit on kavas kokku hoida piletimüügi pealt ja 2,34 miljardit teenindusfirma Gate Gurmet vahetamisega Lufthansa LSG vastu.

SASi mureks on see, et järsult on vähenenud äriklassis reisijate arv. Et korvata ühe äriklassi reisija minetamise kulusid, tuleb SASi andmetel asemele saada 2--3 turistiklassi reisijat, millega firma pole hakkama saanud.

Peale põhitegevuse kuulub SASile firmas British Midland 40protsendiline aktsiapakk, mille väärtus on 9,9 miljardit Eesti krooni, ning osa Radisson SASi hotelle.

Autor: ÄP