Lisaeelarve võib olla vastuolus põhiseadusega

Koalitsiooninõukogu pidas eile võimatuks negatiivse lisaeelarve muutmist vaid selle tõttu, et õiguskantsler nägi selles vastuolusid põhiseadusega.

Koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand kinnitas, et vastuolu osas peab otsuse langetama riigikohus.

Tarandi sõnul on põhiseadus ikka olnud mitmeti tõlgendatav. Samamoodi on õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljal õigus ja kohustus põhiseadusele tõlgendusi anda, lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on igas seaduses sageli vastuolusid, millele õiguskantsler peabki tähelepanu juhtima.

Juhul kui lisaeelarves mõni vastuolu ilmnes, tuleb see seadusega kooskõlla viia, ütles Ligi. Samas pole Ligi sõnul võimalik elamuehitusele raha tagasi anda. «Pole võimalik võtta sealt, kus seda ei ole,» tähendas ta. «Riigi huvides on täita oma kohustusi nii palju kui võimalik.» Eelarvekärped olid Ligi hinnangul sundkäik, mille tingis pragmaatiline vajadus.

Tänavu 28. juunil riigikogus vastu võetud eelarvekärbetega on muu- hulgas kustutatud elamuseaduse täitmiseks ette nähtud 103 miljoni krooni suurune rahaeraldus omavalitsustele.

Oviir küsis seetõttu Truuväljalt, kas elamuseaduse täitmiseks ettenähtud kulutustest loobumisega ei ole mindud vastuollu põhiseadusega, mille kohaselt riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada eelarvesse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega. Truuvälja vastuse kohaselt on negatiivse lisaeelarve see osa, mis käsitleb 103 miljoni krooni äravõtmist elamuehitusest, vastuolus põhiseaduse kahe paragrahvi kahe lõiguga.

Õiguskantsler või tema esindaja on samas sõnaõigusega alati valitsuse istungil kohal. Samuti on lisaeelarve seadust arutanud parlament ja selle on välja kuulutanud president.