13 september 1999

Lisaeelarve võib olla vastuolus põhiseadusega

Truuväli tunnistas neljapäeval keskerakondlasest riigikogu asespiikerile Siiri Oviirile antud vastuses, et lisaeelarve see osa, mis käsitleb 103 miljoni krooni äravõtmist elamuehitusest, on vastuolus põhiseaduse kahe paragrahvi kahe lõiguga.

Riigikogu Keskfraktsiooni hinnangul kahjustavad valitsuse tegevuses tuvastatud järjekordsed seaduserikkumised oluliselt Eesti riigi mainet ja nõrgestavad riigiorganite autoriteeti.

Keskfraktsioon nõuab pressile saadetud avalduse kohaselt valitsuselt seaduserikkumiste lõpetamist ja omavalitsustele kahju korvamist.

Koalitsiooninõukogu pidas eile võimatuks negatiivse lisaeelarve muutmist vaid selle tõttu, et õiguskantsler nägi selles vastuolusid põhiseadusega.

Koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand kinnitas, et vastuolu osas peab otsuse langetama riigikohus.

Tarandi sõnul on põhiseadus ikka olnud mitmeti tõlgendatav. Samamoodi on õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljal õigus ja kohustus põhiseadusele tõlgendusi anda, lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on igas seaduses sageli vastuolusid, millele õiguskantsler peabki tähelepanu juhtima.

Juhul kui lisaeelarves mõni vastuolu ilmnes, tuleb see seadusega kooskõlla viia, ütles Ligi. Samas pole Ligi sõnul võimalik elamuehitusele raha tagasi anda. «Pole võimalik võtta sealt, kus seda ei ole,» tähendas ta. «Riigi huvides on täita oma kohustusi nii palju kui võimalik.» Eelarvekärped olid Ligi hinnangul sundkäik, mille tingis pragmaatiline vajadus.

Tänavu 28. juunil riigikogus vastu võetud eelarvekärbetega on muu- hulgas kustutatud elamuseaduse täitmiseks ette nähtud 103 miljoni krooni suurune rahaeraldus omavalitsustele.

Oviir küsis seetõttu Truuväljalt, kas elamuseaduse täitmiseks ettenähtud kulutustest loobumisega ei ole mindud vastuollu põhiseadusega, mille kohaselt riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada eelarvesse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega. Truuvälja vastuse kohaselt on negatiivse lisaeelarve see osa, mis käsitleb 103 miljoni krooni äravõtmist elamuehitusest, vastuolus põhiseaduse kahe paragrahvi kahe lõiguga.

Õiguskantsler või tema esindaja on samas sõnaõigusega alati valitsuse istungil kohal. Samuti on lisaeelarve seadust arutanud parlament ja selle on välja kuulutanud president.

Riik vähendas negatiivse lisaeelarvega sel aastal kohalikele omavalitsustele suunatavaid investeeringuid kokku 435,7 miljoni krooni võrra plaanitud 616,9 miljonilt.

Negatiivne lisaeelarve, mille valitsus oli sunnitud riigikogule esitama seoses eelmisel aastal suureks blufitud riigieelarve alalaekumise tõttu, jättis muuhulgas Tallinna, kus on võimul Keskerakond, ilma 100 miljonist kroonist.

Negatiivse lisaeelarvega on Tallinnale määratud rahadest maha võetud 60 miljonit krooni elamuehituseks, 25 miljonit krooni busside ostmiseks ja 10 miljonit krooni teede remondiks, millele lisandusid mõned väiksemad investeeringud mujale.

Tallinn läks vastupidiselt riigile teist teed ja otsustas riigilt saamata jäänud raha juurde laenata, kuigi linneelarve oli tugevalt alalaekunud.

Juulis kinnitatud 130 miljoni kroonine laenukava pälvis rahandusministeeriumi ja Eesti Panga terava kriitika.

Septembris kavatseb Tallinna linnavalitsus esitada samuti negatiivse lisaeelarve, mille maht võib ulatuda 150 miljoni kroonini.

Autor: BNS

Hetkel kuum