• OMX Baltic0,16%317,52
  • OMX Riga0,63%968,64
  • OMX Tallinn−0,1%2 202,15
  • OMX Vilnius0,19%1 495,6
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,52%10 743,91
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,22
  • OMX Baltic0,16%317,52
  • OMX Riga0,63%968,64
  • OMX Tallinn−0,1%2 202,15
  • OMX Vilnius0,19%1 495,6
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,52%10 743,91
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,22
Loomulikult on see õige. On täiesti ebanormaalne, kui riigikogu tegeleb arutamise ja hääletamisega eelarvesummade ümber, mis ulatuvad tuhandetesse või kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Tegemist on isegi meie vaesust ja tagasihoidlikku eelarvemahtu arvestades väga väikeste summadega.
Sisuliselt näen ma siin riigiõigusliku probleemi lahendamist. Kardan, et senise raha jagamise praktikaga läks riigikogu valitsuse ja ministri, st täitevvõimu mängumaale.
Loomulikult riigikogu huvitab, kui palju haridusministeerium kavatseb investeerida koolivõrku. Mismoodi konkreetselt, kui suurtes summades ja millises järjekorras, peab aga otsustama minister. Loomulikult on riigikogu liikmetel õigus teada, kuidas see protsess käib, ja sellest annab valitsus ka riigieelarve seletuskirjas teada. Konkreetse koolimaja remont ei pea aga olema seaduse osa. Kaubelda ja vaielda riigikogus ühe koolimaja remondisumma üle on lubamatu luksus ja raiskamine.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele