Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lepp pühib laia luuaga
Reformikava tähendab seda, et ETV kui struktuur säilib, kuid läheb struktuuri rahastamiselt üle programmi rahastamisele, on peadirektor Toomas Lepp kirjeldanud maailmas levinud produtsentide süsteemi tööpõhimõtet. «Igale uuele süsteemile üleminek nõuab teatud raha enne, kui saab hakata kokku hoidma. Raha nõuab kasvõi inimeste koondamine.»
ETV uudistetoimetuse juht Aarne Rannamäe saatis enda koondamispaberi tagasi. Sest põhjuseks oli toodud töömahu vähenemine seoses eelarve vähenemisega. «Inimene, kes selle kirjutas, pidi olema väga küüniline või lihtsalt loll,» ei varja Rannamäe oma suhtumist. «Mult võetakse miljon ära ja ma rabelen, et aasta lõpuni välja tulla. Selle eest peaks preemiat andma.» Rannamäe küsib, kas peaministril vähendati sellepärast palka, et riigikogu võttis vastu negatiivse lisaeelarve. Või kas ta töömaht seetõttu vähenes.
Ehkki skeptilisest suhtumisest võiks seda järeldada, pole Rannamäel produtsentide süsteemi vastu tegelikult midagi. «Rasketel aegadel ei saa teha suuri reforme,» põhjendab ta. «Paar aastat tagasi oleks see olnud suurepärane muutus ja tulnud ludinal. Aga praegu,» ahastab Rannamäe. «Nad korraldavad konkursse.»
Ehkki ETV selle aasta käibekapitali probleemid lahendas 20 mln kroonine laen Hansapangast, on järgnevatel aastatel ootav sellevõrra tumedam.
Uue vähendatud järgmise aasta eelarve projekti järgi on Eesti Televisiooni käsutada 84 268 500 krooni, teatab kultuuriministeerium lugupidamisega.
ETV rahandusjuht Anneli Viita nendib väljapeetult, et reklaamituludeks ei prognoosita rohkem kui 40 mln krooni.
Lepingu kohaselt on 10protsendilise intressiga võetud laenu tagasimaksetähtaeg viis ja pool aastat, sealhulgas kuus kuud maksepuhkust, mida praegu kasutataksegi.
Ringhäälinguseaduse kohaselt peab laenu ning krediitide ja kapitalirendiga seotud maksete kogusumma suvalisel aastal olema kuni 10% tehingu tegemise aasta eelarvetuludest. Rahandusjuhi sõnul on ETV maksete kogusumma sel aastal üheksa protsenti ning peaks järgnevatel aastatel vähenema.
ETV töötab juba praegu miinimumprogrammil, kusagil on aga piir, kust allapoole enam võtta ei saa, räägib Lepp. Tema lemmikvõrdlus on, et vee all saab ilma hapnikuta ka mõnda aega olla, aga mitte kauem. ETV kipub jõudma faasi, kus lootusetult vehkides ahmitakse vett kopsu ja roosa jume vahetub sinisega.
Ka Rannamäe on seda meelt, et olukord ETV majandusasjades on vilets, kuid põhjus peitub tema arvates eelkõige juhis. «On naeruväärne, et peadirektorile on antud piiramatu võim,» tõdeb Rannamäe. «Ma saan aru seaduse põhimõttest: juhti ei saa vahetada, et ta ei muutuks poliitilise maastiku tuulelipuks. Aga täiesti on jäetud arvestamata, mis saab siis, kui peadirektor rikub jämedalt finantsdistsipliini.»
Ainus variant, et Lepp peab lahkuma enne volituste lõppemist on süüdimõistev kohtuotsus.
«See, kui ta ka ise läheb, enam ei päästa,» ohkab Rannamäe. «Võlad on maksta, igal juhul tulevad rasked ajad.»
1-st jaanuarist loodetavasti tööle hakkavatel produtsentidel on praeguste peatoimetajatega võrreldes üks suur vahe, räägib programmidirektor Tiina Kangro. Kui peatoimetaja juhib loomingulist poolt ja otsekulusid, siis produtsent hakkab juhtima kogukulusid.
Süsteem on Kangro sõnul maailmas laialt kasutusel ja töötab. «Milleks me peaks siin eksperimenteerima,» küsib ta. «Midagi uut me ei loo ega leiuta.»
«Eksperdid on teoreetiliselt arvanud, et Eesti on produtsentide süsteemi jaoks liiga väike,» nendib TV1 juhatuse esimees Vallo Toomet. Tegelikult seda veel ei tea. TV1 hakkab kasutama asja teistel alustel. Projektifinantseerimisena.
Lihtne näide: toimetus X kasutab plaani järgi stuudiot kaheksa tundi päevas. Tegelikult kasutab neli tundi. Töö saab valmis, töötajad jalutavad ära, tehnilised ressursid seisavad jõude. Peatoimetaja käsutada on palga- ja honorarifond. Paus stuudios ei puutu temasse. Produtsent peab ostma stuudioaja ja ka teised teenused. Stuudiotöötajad ei saa palka aja eest, mil neil tööd pole. Hästi on jälgitav, millised rahad mille eest kuhu liiguvad.
«Meil on praegu mõned majasisesed valged laigud,» tõdeb Kangro. «Uue süsteemi järgi ei tohiks neid olla.»
Ringhäälinguseaduse kohaselt on ETV ülesanne mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel tasemel; samuti peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja meelelahutussaadete loomine.
Kangro rõhutab korduvalt, et reformi eesmärgiks ei ole teha odavamalt või hoida kulusid kokku. «Meie oleme selleks, et arendada kompaniid vastavalt Eesti riigi vajadustele. Reformi mõte on muuta organisatsioon paindlikumaks, efektiivsemaks ning toodang kvaliteetsemaks.»
Neljaliikmelise ETV juhatuse liige Viita selgitab, et süsteem, kuhu liigutakse, eeldab delegeerimist. «Kui Lepp tuli, siis selleks, et saada kontrolli, ta tsentraliseeris juhtimise. Peaprodutsentidele tahaksime anda nii suured volitused kui ka vastutuse,» täpsustab ta.
Ka Kangro kuulub juhatusse. Ta on telemajas töötanud kümme aastat ja näinud erinevaid juhte. Hagi Shein oli koostöövalmis, kuid mitte suur otsustaja. Lepp otsustas hirmsasti, kuid tegutses täiesti lahus ülejäänud telemajast. Juulis ametisse asunud juhatus tegi Lepaga kokkuleppe, et juhitakse ülalt, kuid tuleb teha ka meeskonnatööd ning jätta ka allpool asuvatele instantsidele teatud vastutus. Seni on see õnnestunud.
Aarne Rannamäe väidab, et koostöö Toomas Lepaga saab olema võimatu. «Ma tean seda,» ütleb ta nõukogude nahkdiivanil niheledes. «Ta võttis meilt kõik volitused ära. Ma ei saa juhtida, kui mul pole mingeid õigusi.» Hoolimata lubadustest pole midagi muutunud.
Toimetusi, kus peaprodutsent peatoimetajalt juhi koha üle peaks võtma, on ETV-s kümme. Tiina Kangro usub, et nii mõnedki jätkavad oma muutunud tööülesannetega kohtadel. Ja loodab, et väljastpoolt maja tuleb inimesi uute ideedega.
Konkureerivas telekanalis töötav saatejuht teab rääkida, et kohad on ammu ära jagatud ja kõik asjaosalised riigi raha taskutoppimisega seotud.
Endine telemaja töötaja - üks väheseid, kes läks ise - usub, et Kangro ajab peaprodutsentide süsteemi sellise innuga taga pigem seepärast, et ta on selle välja lubanud ning ei tagane oma sõnast, mitte sellepärast, et tal oleks võimalik «pappi kantida.»
Sporditoimetust juhtima spekuleeritud Even Tudenberg: «Uba ja sporditoimetusega jätkan suhteid. Töö on mõnus ja tore ning loodetavasti tekib sin