Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida arvestate ettevõtte 2000. aasta eelarve koostamisel?
Ma arvan, et aasta 2000 tuleb natuke rõõmsam kui tänavune aasta. Toetume põhiliselt ekspordile ja väikesed positiivsed märgid Venemaa suunal hakkavad ilmnema. Võib arvata, et seal hakkab majanduses paremini minema.
Hakkavad tulema esimesed suuremad tellimused, mida aasta aega ei olnud. Venemaa mõjub kõigile oma naaberriikidele. Loodame, et ka nemad hakkavad nüüd rohkem tellima. Ettevõtetele, kes tegelevad ekspordiga, on Venemaa mõju tegelikult suurem kui otsene kaubavahetus Venemaaga. Ettevaatlikult optimistlik olen 2000. aastale vaadates.
1. jaanuarist tulevad tollid kolmandate maade suhtes. Rukki tollitariif on kuni 59%. Kuigi me räägime ka eestimaisest rukkijahust, ei suuda Eesti ise oma vajadusi ära katta. Ja kui Venemaale lähevad tollid ette, on väga raske teha nii, et leiva hind ei tõuseks. Leiva hinna tõus on palju valusam kui mingitel virsikutel.
Eesti kapitalil olevad firmad satuvad raskustesse, sest 30% Eesti turust on väliskapitalil, nemad on Lääne poolt ja sinna tolli ei tule. Pole veel täpselt teada, mis toimuma hakkab, aga esimene reaktsioon on, et eelarve koostamine on keeruline.
Tollide kehtestamine on Mart Laarile tuttav asi. Ta tegi seda 1993. a ja tühistas kahe kuu pärast. Aitab see, kui ELi põllumajandusprogramm tervikuna ellu viia.
Tervishoius on väga raske teha konkreetset äriplaani, sest me ei ole seotud ju suurte hangetega, mis võiksid olla aastaid katvad lepingud. Näiteks lepingud haigekassadega on ka ainult 1 aasta peale, kusjuures lepingud tulevad tõenäoliselt alles aasta alguses, aga äriplaani peakisme tegema valmis varem.
Kõik tervishoiuasutused eeldavad, et nad ikka lepingu saavad ja julgevad eeldada, et lepingu maht ei tule väiksem kui varem. Aga väga raske on selle poole pealt arvestada inflatsioonitegureid ning tarbija- ja tootjahindade muutust.
Mudelit teha on raske, aga lähtume meie baasist, oma võimsusest, töötajate potentsiaalist, kohast turul ja nagu ettevõtjad ikka, tahame olla skeptiliselt optimistlikud.
Meie loodame, et hakkab paremaks minema. Praegu on selline madalseis siin, Pärnu turg on eriti nõrk. Järgmisel aastal, ma arvan, hakkab asi ülespoole minema, aga mitte suure hooga. Kõik sõltub ettevõttele soodsast krediidist. Me kõik ehitaks ja teeks palju rohkem, aga kui intress on ikka palju üle 10%, on väga raske konkureerida Lääne firmadega. Plaane on muidugi palju.
Tulumaksuvabastus meid eriti ei mõjuta, see toimis väljaspool Tallinnat juba enne. Kõik sõltub rahast ja pankade intressidest, kui need hakkaksid kukkuma, oleks see tingimus, mis paneks majanduse elavamalt käima. Annaks suure tõuke.