• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Polaris-Vara liigub pankroti poole

    Polaris-Vara ajutise halduri Anne Tammeri andmeil on Polaris-Vara omakapital 17,3 miljoni krooni ulatuses miinuses, seltsil on vara 1,5 miljoni krooni eest ja kuludesse tuleb kanda nõudeid 31 miljoni krooni eest.
    Haldur on seltsi varade hindamisel olnud põhjendamatult konservatiivne ja samal ajal hinnanud kohustusi üle, märkis Pilv. Tema sõnul on Polaris-Vara võimalik pankrotiprotsessi vältides likvideerida.
    Polaris-Vara pankrotiavalduse esitaja, kindlustusinspektsiooni peadirektori asetäitja Kaido Tropi sõnul oli Polaris-Varal pärast kindlustusportfelli üleandmist Sampo Kindlustusele 20. mail võimalus selts likvideerida, kuid selts ei kasutanud seda võimalust.
    «Polaris-Vara ei saanud end vabatahtlikult likvideerida,» väitis Pilv. «Kindlustusportfelli üleandmise leping jõustus 12. augustil, mil Sampo andis selleks kirjaliku kinnituse.»
    Polaris-Vara võõrandas enne pankrotiprotsessi võlanõudeid ja kinnisvara vandeadvokaat Urmas Arumäega seotud riiulifirmale, Sartaste Halduse ASile 15,2 miljoni krooni eest ja Andres Bergmanni rallisõbra Hannes Halliku juhitavale ASile Baltostan 9,1 miljoni krooni eest. Nõuded on edasi müüdud ASile Toplant Grupp, mille nõukogu liikmete seas on Bergmanni rallisõbrad Hallik ja Tõnu Soomer.
    Anne Tammeri sõnul ei toimu neis Bergmanni kontrolli alla olevates firmades majandustegevust.
    Polaris-Vara esindajad esitasid kohtule väljavõtted pangakontodest, mis tõestavad kohustuste täitmist. Esimene sissemakse moodustab alla ühe protsendi tehingu mahust, maksegraafikud on ajatatud kolme aasta peale.
    Tartu linnakohus teeb otsuse Polaris-Vara pankroti asjus teatavaks 25. oktoobril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.