• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Feer sai eile pankrotihoiatuse

    Julianuse Inkasso OÜ inkassomänedzher Silvar Pippar kinnitas, et pankrotihoiatus Feerile läks teele eile õhtul ja ehitusfirmal on aega sellele vastata kümne päeva jooksul. Pippar lausus, et eilseks oli koondatud nõudeid veidi enam kui 2 miljoni krooni eest, pankrotihoiatuses sisaldunud summa jääb sellele alla.
    Feeri peakontoris olid eile välja lülitatud kõik telefonid ja ettevõtte tegevjuhid hoidusid kommentaaridest.
    Pippari hinnangul võivad Feeri makseraskused halvata mõne väiksema ehitusfirma tegevuse. «Pidime ühe Feeri allhankijaga kokku saama, et täpsustada esinduslepingu üksikasja,» rääkis ta. «Kui ma firmasse helistasin, võttis telefoni vastu juhataja, kes polnud asjade käiguga päris kursis. Kui ta kuulis, et olen inkassofirmast, teatas kohe -- helistage Feeri, meie raha on kõik seal.»
    ASi Metus Alumiinium juhataja Jaak Jõgis ütles, et Feer on neile võlgu pool miljonit krooni Raua tänava elumajas paigaldatud akende eest, kuid pole veel inkassofirma poole pöördunud.
    Metus Alumiinium sõlmis Feeriga lepingu aasta alguses, kui ettevõtte makseraskustest polnud veel midagi kuulda. Jõgis ütles, et pool miljonit krooni on nendele piisavalt suur summa, kuid firma tegevusele see halvavalt ei mõju.
    Jõgise hinnangul on Feeri võimaliku pankroti korral vähe lootust oma raha kätte saada, sest allhankijate nõuded rahuldatakse tavaliselt viimases järjekorras. «Saime selle objekti pealt vaid 500 krooni lisatööde eest ja see ongi seni kõik,» lausus ta.
    OÜ Terasvara juhataja Taja Vare kinnitas samuti, et Feeri kinni jäänud raha ta kätte saada ei looda. «Seda on jäänud küll vaid 25 000 krooni, kuid sama palju peame me maksma iga kuu oma pangalaenu katteks,» lausus ta. «Meie jaoks on see suur raha.»
    Terasvara on osa lepingusummast siiski kätte saanud, sest firma nõudis peatöövõtjalt ettemaksu.
    Feeri raskused said väidetavalt alguse Tallinnas Raua 32 ehitatavast elumajast. Hoone pidi valmima juunis, kuid on tänini veel lõpetamata. Anonüümseks jääda soovinud ASi Feer Kinnisvaraarendus müügijuhi sõnul on 37 korterist tänaseks maha müüdud alla poolte. Kui aasta tagasi müüdi kortereid hinnaga 15 000 krooni ruutmeeter, siis praegu võib elamispinna saada ligi viiendiku võrra odavamalt.
    Feer on laenude katteks pantinud Ühispangale ehitusfirma aktsiad, osaliselt on laenu tagatiseks kinnisvara. Ühispanga riskikapitaliosakonna juhataja Guido Gritsenko ütles eile BNSile, et ehitusfirma kohta on laenukoormus põhjendamatult suur. Ühispanga kõrval on ehitusfirmale laenu andnud ka Hansapank.
    Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link avaldas arvamust, et Feeri pankrot ei tohiks ehitusturul suurt kaost tekitada. Tema sõnul tänavune aasta ja järgmise aasta algus ehitusfirmadele siiski rõõmu ei too. «Ehitusturu langus järgnes üldisele majanduslangusele alles pool aastat hiljem ja vastavalt jääb ka kasv selles tööstusharus hiljemaks,» selgitas ta.
    Link ütles, et majanduslangus häiris kõige enam neid ettevõtteid, kes kasutasid majanduse tõusu aegseid suuri rahavooge aktiivselt ja turu kokku kuivades ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Enim on Lingi arvates hädas need ehitusfirmad, kes haldavad ka kinnisvara.
    «Kui on palju müügiks ehitatud objekte ja neid müüa ei õnnestu, ongi raha kinni,» rääkis Link. «Ehitatud on laenurahaga ja pank hakkab nüüd nõudma tagasimaksmist. Kui pank siiski leiab, et vara õnnestub müüa, võib laenude tagasimaksmisel leida ka positiivseid kokkuleppeid ja firma saab edasi tegutseda.»
    Mitme väiksema allhankija sõnul oli kevadel raha maksmisega raskusi ka ASil Restor, kuid tänaseks on see firma suutnud kõigile oma võlgnevused kustutada ja jätkab kinnisvaraarenduse projektidega.
    Autor: Lauri Liikane
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.