Kindlustusvõtja võidab raha

Kindlustuslepingut reguleerib praegu kindlustusseadus, mis teeb seda ebapiisavalt, ainult mõne paragrahvi ulatuses. Kindlustusseltside liidu direktor Katrin Hanko ütles, et kindlustusseltsid on oma ja välismaiste omanike kogemuste najal välja töötanud lepingute tingimused, kus sageli ei arvestata paljusid klientide huvisid puudutavaid asju.

«Võlaõigusseaduse kindlustuslepingu osa on rohkem tarbijakaitselise iseloomuga, kus lähtutakse, et lepingu osapooled on ebavõrdsed -- suur ja võimas selts ning väike kaitsetu klient,» rääkis Hanko. «Seetõttu on nüüd seaduses väga täpselt sätestatud, mida see leping sisaldama peab.»

Katrin Hanko sõnul on seadus abiks paljudele üles kerkinud vaidlustele, millele võlaõigusseaduse jõustudes toetuda saab.

Ühe tähtsa muudatusena annab võlaõigusseadus elukindlustuslepingu sõlmijale õiguse lepingust taganeda, ilma et ta oluliselt raha kaotaks. Näiteks klient, kes sõlmib 30aastase elukindlustuslepingu, võib veel kahe nädala jooksul ümber mõelda.

Teiseks reguleerib võlaõigusseadus kahjude hüvitamise tähtaegu. «Praegu kipuvad kindlustusseltsid venitama terve summa väljamaksmisega, kuni kogu juurdlus on lõppenud,» rääkis Hanko.

«Uus seadus nõuab, et kuu aja jooksul alates kindlustusjuhtumist teatamisest tuleb hakata tegema väljamakseid selle summa osas, mis on kindlaks tehtud,» ütles Hanko. «Edasi võib lükata vaid nende summade hüvitamist, kus kahju ulatust ei ole veel selgeks tehtud.»

Võlaõigusseadus reguleerib ka kindlustusvõtja muid kohustusi kindlustusmaksete tasumise kõrval. Nendeks on ka kliendi kahju teatamise ning võimaliku riski suurendamise ja sellest teatamise kohustus.

Uue seaduse kohaselt on kõrvalekaldumine kindlustusvõtja kahjuks lubatud vaid kaupade veosekindlustuse, välja arvatud pagasi- ja kolimiskindlustus, ning krediidikindlustuse kahju vastu. Nende kindlustusliikide puhul on kindlustusvõtja eelduslikult isik, kelle vastavad teadmised ja võimalused oma huvide eest seista on võrreldavad kindlustusandja võimalustega.