ÄP fototoimetus • 24. oktoober 1999 kell 22:00

Poolakate eurooptimism sulab kokku

Läinud nädalal korraldatud arvamusküsitluses oli ELiga ühinemise toetajate arv esimest korda alla poole elanikkonnast -- 46%. Veel mullu veebruaris oli pooldajaid 64%.

Nüüd plaanib Poola valitsus kulutada ligi 220 miljonit Eesti krooni informatsioonikampaaniaks, et selgitada elanikele ELiga ühinemise eeliseid. Suurem osa reformidest põllumajanduses ja söetööstuses oleksid vältimatud ka siis, kui Poola EList välja jääb.

Kõige enam vastuseisu on Poola maapiirkondades -- paljud riigi 2,5 mln talunikust kardavad oma majapidamisest ilma jääda. Teatavasti peaks talude arv ELiga ühinemise järel kahanema 700 000-le.

Söekaevurid arvavad, et ühinemine ELiga tähendab nende tööstusharu väljasuremist ning terasetööstuse töölised kardavad töökohtade kadu pärast sektori erastamist.

Rahva rahulolematuse peapõhjuseks arvatakse aga Poola ebapopulaarseid «teise laine» reforme tervishoiu, hariduse ja pensionisüsteemi alal, mis kohalike arvates on ELi poolt peale surutud. Toetus peaminister Jerzy Buzeki paremtsentristlikule koalitsioonile on kõigi aegade madalamas seisus. Vaid 13% elanikkonnast toetab valitsuse majandusmeetmeid.

Poola majandus on samas postsotsialistlikus Kesk-Euroopas üks edukamaid, ehkki viimastel aastatel on kasv aeglustunud.

«Poolas nimetatakse neljaprotsendilist majanduskasvu juba languseks,» ütles Poola rahandusminister Lezsek Balcerowicz ühes hiljutises intervjuus, lubades tuleval aastal taas üle 5% kasvu. «Saksamaa toibub ning kaubavahetus Venemaaga on täiesti soikus, mistõttu sealt ei saa enam suuremat ?okki tulla,» ütles Balcerowicz.

Erastamine jätkub -- kõige kaugemale on jõutud pangandussektoris, telekommunikatsiooni ja energeetika alal. Nüüd ootavad järge raudtee ja kaevandused. Balcerowiczi sõnul pole olukord põllumajanduseski drastiline, sest majanduskasv loob uusi töökohti muudes sektorites.

Autor: ÄP

Hetkel kuum