Koopiamaks kehtigu teoste kopeerijatele

Kultuuriministeeriumi ettevalmistatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu ei kõlba sellisel kujul riigikogu menetlusse võtta.

Põhimõte, mille kohaselt paljundusmasinate importijad peavad maksma autori varaliste õiguste valdajale koopiamasina lõivu kujul autoritasu nende koopiate eest, mis on tehtud ilma autori nõusolekuta, ei ole Eesti maaletoojate ja koopiakeskuste esindajatele vastuvõetav. Kuigi toetame põhimõtet, et autoriõiguste valdajad peaksid saama tasu ilma nende nõusolekuta tehtud koopiate eest.

Ent seda autoritasu peaksid maksma need, kes kopeerivad autoriõigusega kaitstud dokumente, mitte paljundamisseadmete valmistajad või importijad. Samahästi peaks maksu võtma ka paberi importijatelt, kes müüvad paberit, mida saab kasutada autoriõiguste alla kuuluvate teoste paljundamiseks.

Kopeerimise valdkonnas moodustab autoriõigusega kaitstud töödest koopiate tegemine väikese protsendi koopiate koguhulgast. Enamik kopeeritud materjalist ei ole seotud autoriõigusega kaitstud teostega ja ka nende eest tasu maksma. Enamus paljundamisseadmetest on kasutusel seaduslikel äriga seonduvail eesmärkidel (arvete ja firmasiseselt loodud materjalide kopeerimine).

Peaks looma süsteemi, mis põhineks autoriõigusega kaitstud teoste kasutajate otsestel maksetel autoriõiguse valdajatele. Kehtestatav maks peaks olema küllaltki väike, nii et seaduse uus redaktsioon ei peletaks kopeerijaid põrandaalustesse koopiakeskustesse.

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu on

- ebaõiglane, asetades paljundusseadmete maaletoojatele lisakoorma kompenseerida autoritasu autoriõigustega kaitstud teostest koopiate tegemise eest, mida teevad tegelikult vähesed kasutajad,

- koormav Eesti ühiskonnale, kuna koopiamasinalõiv tõstab nende masinate hindu, asetades nii Eesti riigi ja ettevõtted teiste Euroopa riikidega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiseisundisse,

- kahjulik oskusteabe ja info levikule, kuna suureneb koopiate valmistamise maksumus, millega muutub info raskemini kättesaadavaks.

Eraldi küsimus on õppematerjalide ja teadustöödega. Teaduslikku ajakirja ei saagi tihti muidu kätte, kui tuleb maksta Internetis selle numbri lugemise eest. Millega omakorda makstakse kinni ka autoritasud. Küsimus on ka selles, kas ka õppematerjalid kuulutada autorikaitse alla? Kas autorikaitse all olevast teosest ühe peatüki kopeerimine on seadusega vastuolus või mitte? Eriti, kui on tegemist õppematerjaliga. Minu arvates ei ole. Kui me seame hariduse oma prioriteediks, siis ei tohiks õppematerjalide paljundamise pealt maksu võtta.

Leedu autoriõiguste seaduses sätestati, et autoriõigusega kaitstud töödest teatud rangetel piiratud tingimustel koopiate valmistamine ei ole autoriõiguste rikkumine. Samalaadset mudelit võiks rakendada ka Eestis.