Ühispangal suured erakorralised kulud

Artikkel

- Uudised
- Kaja Koovit
- 15. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühispangal suured erakorralised kulud
Ühispanga oktoobri erakorralised kulud olid 11 mln krooni, millest 8 mln moodustas kahjum lõppenud valuutatehinguvaidlusest Merita Pangaga. Sellele lisandusid kontorite ja töötajate arvu vähendamisega seotud kulud.
Ühispanga asepresident Ülo Suurkask ütles, et vaidlusalune tehing Merita Pangaga toimus juba eelmisel aastal ning summa kanti maha nüüd, sest Ühispank jäi vaidluses kaotajaks. Milles kahe panga vaheline vaidlus seisnes, ei soostunud Suurkask selgitama. «Ühispank ei kommenteeri tehingute üksikasju,» ütles ta.
«Ma ei ole küll veendunud, et see 8 miljonit nii erakorraline kulu oli. Juba varem oleks võinud selle provisjoneerida,» lausus Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk.
Suurkask märkis, et vaidlusalusele summale ei moodustatud kattereservi, sest selleks ei nähtud vajadust.
Suurkask möönis, et kontorite sulgemisega kaasnesid oktoobris suured kulud, kuid tulevikus on see panga kasumlikkust silmas pidades positiivne.
Ühispank on selle aasta 10 kuuga teeninud 79,5 mln krooni kasumit. Äripäeva andmetel on panga selle aasta kasumiprognoos 120 mln krooni, mille täitmiseks peab pank aasta kahe viimase kuuga teenima 40,5 mln krooni ehk 20 mln krooni kuus. Sel aastal on Ühispanga keskmine kuus teenitud kasum 8 mln krooni.
Suprema analüütik Paavo Põld lausus, et Ühispangale varem 120 mln krooni tasemel tehtud kasumiprognoos on langetatud 100--105 mln krooni tasemele.
Analüütikute hinnangul olid pankade majandustulemused ootuspärased.
Positiivne on kindlasti laenuportfellide ja hoiuste mahu kasv, seda eriti Hansapangas, märkisid analüütikud.
Pärast septembris toimunud laenuportfelli kasvu oli kartus, et oktoobris tuleb mõningane tagasilöök, kuid 3% kasv koos hoiuste mahu 6% kasvuga annab tunnistust, et positiivne trend jätkub, rääkis Reisenbuk.
Paavo Põld lisas, et laenukasvu jätkumisel paraneb panga intressitootvate varade struktuur ning seeläbi panga kasumiteenimise võime.
Põld märkis, et fundamentaalselt on toetus Hansapanga aktsia hinna tõusuks olemas, kuid Ühispanga aktsia hinda ei tohiks oodatust madalam tulemus mõjutada. «Ei ole vahet, kas Ühispank teenib 4 või 10 mln krooni kuus, aktsiahinna tõusuks peaks tulemus olema suurusjärgu võrra suurem,» lausus Põld.
Reisenbuki sõnul suunab turgu pankade kasuminumbrite asemel see, kuidas Eesti Telekomi aktsiaga Londonis kaubeldakse.
Kui Londonis on müügisurve tõepoolest lõppenud, võib tekkida hinnatõus ka Tallinnas.
Hansapanga aktsia hind kerkis eile börsil 1,6%, 78 kroonini. Ühispanga aktsia tegi läbi 1,5% tõusu 20,3 kroonini ning Optiva Panga aktsia sulgemishinnaks kujunes eile 9,4 krooni, mis on ligi 7% reedesest kõrgem.
Hetkel kuum