• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ravib euroteadmatust

    57% eestimaalastest ei oska Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele kuskilt vastust otsida, näitavad viimased uuringud.
    Novembri algusest aitavad euroteadmisi jagada kuus rahvusraamatukogus tegutsevat Euroopa Liidu informatsioonikeskuse neidu.
    Küsida võib kõike, mis Euroopa Liidu teemal vastust vajab, selgitab euroinfo telefoni projektijuht Külli Kask. Helistada ei saa vaid mobiiltelefonilt ja välismaalt.
    Euroinfo telefoni käivitamine maksab tänavu maksumaksjale 159 000 krooni.
    Esialgu on tegu vaid pilootprojektiga, telefon vastab vaid argipäeviti kella 10--14ni. Ülejäänud ajal võib küsimused ja kontaktandmed jätta automaatvastajale.
    Telefonist on teadlikud vaid riigikogu töötajad, maakondlikud teabekeskused, sihtasutuste ja büroode töötajad. Täie vungiga peaks Kase sõnul euroinfo telefon tööle hakkama alles järgmise aasta mais, mil seda reklaamitakse ka tavainimestele.
    Senised paarkümmend kõnet on sisaldanud väga spetsiifilisi küsimusi -- milline on Euroopa Liidu liikmesmaade kohalike omavalitsuste töötajate keskmine palk või kui palju me järgmisel aastal Euroopa Liidu käest abirahasid saame.
    Kõikidest küsimustest teevad tüdrukud endale andmebaasi, et korduma hakkavatele probleemidele kiiremini vastus leida. Raskematele küsimustele vastamiseks võivad nad võtta kuni 48 tundi aega. «Tahame olla veendunud vastuse kvaliteedis, toetume alati kindlatele allikatele, mitte ei räägi ainult spontaanselt oma peast,» selgitab Kask.
    Tuntud euroskeptik Kalle Kulbok ei usu, et infotelefonilt inimene korralikku informatsiooni saab. Oma arvamuses toetub ta kogemustele kohalike omavalitsuste teabekeskuste töötajatega, kes seminaride ajal ei osanud ka lihtsatele küsimustele vastata.
    Kulboki sõnul on tavaliselt suur probleem ka informatsiooni neutraalsus. «On olemas teatud propaganda informatsioon ja dogmaatilised laused, mida osatakse ka une pealt ette vuristada, kuid kui küsida, mida Eesti riik Euroopa Liiduga ühinedes kaotab ja ära andma peab, jäädakse vastus võlgu,» lausub ta.
    Kulbok nendib, et enamikus maades, kus riik toetab ka Euroliidu vastast liikumist, jäävad need summad europropagandale eraldatavatele rahasummadele kuni viis korda alla. Eestis ei ole aga skeptikutele sentigi eraldatud.
    «Skeptikute interneti kodulehekülge pole ei riik ega ükski astutus toetanud. Seminaridele ja kohtumistele, kuhu mind kutsutakse, pean oma raha eest sõitma,» räägib ta, «samas kui teised sõidavad komandeeringutasudest ringi ja teevad seda eraldi palga eest.»
    «Meie ei ole tulihingelised pooldajad ega ka eitava suhtumisega töötajad,» kommenteerib Külli Kask küsimust, mis meelsusega eurotelefonil vastavad tüdrukud ise on. Kask lisab, et ka oma vastustes on neil kohustus olla neutraalne, mistõttu allikmaterjalidena kasutatakse ka euroskeptikute koduleheküljel leiduvat materjali.
    Äripäeva esitas eile eurotelefonile kolm küsimust -- kes on Romano Prodi, millal tuleb Eestis Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus ning kui palju sai Eesti sel aastal Euroopa Liidu abiprogrammidest raha.
    Tunni pärast sai ammendava vastuse esimesele, osalise vastuse teisele ja vastuseta jäi kolmas küsimus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.