Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolm päkapikku: Ilves, Jürgenson ja Pärnoja
Jõulud, riigi sünnipäev, võidupüha ja ilus ilm ei ole kuidagi seotud tööga ja seepärast on niisugustel puhkudel isegi kohatu töötajaid premeerida. Riigiasutused teevad seda ikkagi -- vaatamata säästueelarvele. Äripäeva arvates on see taunitav.
Peaminister Mart Laari sõnul pole tänavu, kokkuhoiu tingimustes riigiametnikele jõulupreemia maksmine õigustatud. See on tema sõnul kogu valitsuse seisukoht.
Valitsuse poliitiline seisukoht paistab aga kehtivat vaid Toompeal. Niipea kui ministrid paksude lossimüüride vahelt all-linna oma ministeeriumidesse jõuavad, käib tegevus seal edasi juba sissetallatud radu pidi. Kolm ministrit -- majandusminister Mihkel Pärnoja, välisminister Toomas Hendrik Ilves ning teede- ja sideminister Toivo Jürgenson -- on kindlalt otsustanud päkapikke mängida ja töötajatele jõulurõõmu valmistada.
Valitsus serveerib oma seisukohta ebalevalt -- pärast selle väljakäimist isegi justkui vabandatakse: kahjuks on ametkonniti nn 13. palga maksmine erinevalt lahendatud ja küsimuse lahendamine vajaks selgemat poliitilist määratlust (!). Pigem vajab valitsuses määratlust see, kas 13. ja 14. palk sobivad tänasesse Eestisse .
Paljud ametkonnad on juba maksnud jõulupreemiad välja puhkusetoetusena või preemiana muude tähtpäevade puhul ja teised teevad seda peagi. Kolm mainitud ministeeriumi ei räägi samuti jõulurahast, vaid hoopis tulemuspreemiast. Aga millised on need tulemused, mille eest Pärnoja, Ilves ja Jürgenson tahavad preemiat jagada? Neid ministrid ei nimeta, sest neid lihtsalt pole.
Hea töö eest saavad ametnikud korralikku palka. Vaatamata majanduslangusele tõusis riigiteenistuja palk sellel aastal keskmiselt veerandi võrra. Erakorraliste saavutuste eest on põhjust maksta preemiat. Kui näiteks Väino Sarnet kahandab haldusreformi käigus riigiametnike arvu saja võrra, võib juba preemia peale mõelda. Preemiaks ei saa aga nimetada seda, kui ministeerium jagab aasta lõpuks alles jäänud raha töötajate vahel.
Kõik valitsusasutused kiristasid hambaid, kui tehti tänavust säästueelarvet, ükski pole rahul praegu, sest tuleva aasta eelarvest ei saa hammustada ihaldatud suurusega tükki. Kust tuleb aga raha nüüd, et preemiaid maksta? Eriti kui arvestame, et rahandusministeeriumi andmeil on valitsussektori kulud tänavu kümne kuuga ületanud tulusid ligi 3 miljardi krooni võrra, seejuures keskvalitsuse tulude puudujääk ulatub 2,82 miljardini.
Jõuluajal tahab igaüks peret kinkidega rõõmustada, see tähendab tavalisest suuremaid väljaminekuid. Kui inimesed ei suuda ise säästa, võib aastapalga 13-ga jagada ja 13. osa jõulu eel välja maksta. Ei pea ju maksumaksja riigiametnike kingiraha kinni maksma.