Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolm päkapikku: Ilves, Jürgenson ja Pärnoja

    Jõulud, riigi sünnipäev, võidupüha ja ilus ilm ei ole kuidagi seotud tööga ja seepärast on niisugustel puhkudel isegi kohatu töötajaid premeerida. Riigiasutused teevad seda ikkagi -- vaatamata säästueelarvele. Äripäeva arvates on see taunitav.
    Peaminister Mart Laari sõnul pole tänavu, kokkuhoiu tingimustes riigiametnikele jõulupreemia maksmine õigustatud. See on tema sõnul kogu valitsuse seisukoht.
    Valitsuse poliitiline seisukoht paistab aga kehtivat vaid Toompeal. Niipea kui ministrid paksude lossimüüride vahelt all-linna oma ministeeriumidesse jõuavad, käib tegevus seal edasi juba sissetallatud radu pidi. Kolm ministrit -- majandusminister Mihkel Pärnoja, välisminister Toomas Hendrik Ilves ning teede- ja sideminister Toivo Jürgenson -- on kindlalt otsustanud päkapikke mängida ja töötajatele jõulurõõmu valmistada.
    Valitsus serveerib oma seisukohta ebalevalt -- pärast selle väljakäimist isegi justkui vabandatakse: kahjuks on ametkonniti nn 13. palga maksmine erinevalt lahendatud ja küsimuse lahendamine vajaks selgemat poliitilist määratlust (!). Pigem vajab valitsuses määratlust see, kas 13. ja 14. palk sobivad tänasesse Eestisse .
    Paljud ametkonnad on juba maksnud jõulupreemiad välja puhkusetoetusena või preemiana muude tähtpäevade puhul ja teised teevad seda peagi. Kolm mainitud ministeeriumi ei räägi samuti jõulurahast, vaid hoopis tulemuspreemiast. Aga millised on need tulemused, mille eest Pärnoja, Ilves ja Jürgenson tahavad preemiat jagada? Neid ministrid ei nimeta, sest neid lihtsalt pole.
    Hea töö eest saavad ametnikud korralikku palka. Vaatamata majanduslangusele tõusis riigiteenistuja palk sellel aastal keskmiselt veerandi võrra. Erakorraliste saavutuste eest on põhjust maksta preemiat. Kui näiteks Väino Sarnet kahandab haldusreformi käigus riigiametnike arvu saja võrra, võib juba preemia peale mõelda. Preemiaks ei saa aga nimetada seda, kui ministeerium jagab aasta lõpuks alles jäänud raha töötajate vahel.
    Kõik valitsusasutused kiristasid hambaid, kui tehti tänavust säästueelarvet, ükski pole rahul praegu, sest tuleva aasta eelarvest ei saa hammustada ihaldatud suurusega tükki. Kust tuleb aga raha nüüd, et preemiaid maksta? Eriti kui arvestame, et rahandusministeeriumi andmeil on valitsussektori kulud tänavu kümne kuuga ületanud tulusid ligi 3 miljardi krooni võrra, seejuures keskvalitsuse tulude puudujääk ulatub 2,82 miljardini.
    Jõuluajal tahab igaüks peret kinkidega rõõmustada, see tähendab tavalisest suuremaid väljaminekuid. Kui inimesed ei suuda ise säästa, võib aastapalga 13-ga jagada ja 13. osa jõulu eel välja maksta. Ei pea ju maksumaksja riigiametnike kingiraha kinni maksma.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.