Kolm päkapikku: Ilves, Jürgenson ja Pärnoja

Valitsus serveerib oma seisukohta ebalevalt -- pärast selle väljakäimist isegi justkui vabandatakse: kahjuks on ametkonniti nn 13. palga maksmine erinevalt lahendatud ja küsimuse lahendamine vajaks selgemat poliitilist määratlust (!). Pigem vajab valitsuses määratlust see, kas 13. ja 14. palk sobivad tänasesse Eestisse .

Paljud ametkonnad on juba maksnud jõulupreemiad välja puhkusetoetusena või preemiana muude tähtpäevade puhul ja teised teevad seda peagi. Kolm mainitud ministeeriumi ei räägi samuti jõulurahast, vaid hoopis tulemuspreemiast. Aga millised on need tulemused, mille eest Pärnoja, Ilves ja Jürgenson tahavad preemiat jagada? Neid ministrid ei nimeta, sest neid lihtsalt pole.

Hea töö eest saavad ametnikud korralikku palka. Vaatamata majanduslangusele tõusis riigiteenistuja palk sellel aastal keskmiselt veerandi võrra. Erakorraliste saavutuste eest on põhjust maksta preemiat. Kui näiteks Väino Sarnet kahandab haldusreformi käigus riigiametnike arvu saja võrra, võib juba preemia peale mõelda. Preemiaks ei saa aga nimetada seda, kui ministeerium jagab aasta lõpuks alles jäänud raha töötajate vahel.

Kõik valitsusasutused kiristasid hambaid, kui tehti tänavust säästueelarvet, ükski pole rahul praegu, sest tuleva aasta eelarvest ei saa hammustada ihaldatud suurusega tükki. Kust tuleb aga raha nüüd, et preemiaid maksta? Eriti kui arvestame, et rahandusministeeriumi andmeil on valitsussektori kulud tänavu kümne kuuga ületanud tulusid ligi 3 miljardi krooni võrra, seejuures keskvalitsuse tulude puudujääk ulatub 2,82 miljardini.

Jõuluajal tahab igaüks peret kinkidega rõõmustada, see tähendab tavalisest suuremaid väljaminekuid. Kui inimesed ei suuda ise säästa, võib aastapalga 13-ga jagada ja 13. osa jõulu eel välja maksta. Ei pea ju maksumaksja riigiametnike kingiraha kinni maksma.