Plaatviimistlusel on palju tänuväärseid omadusi: piisavalt suur mehaaniline tugevus, väike kuluvus, sobivus niisketes ja märgades ruumides, ka kõrgemate temperatuuride taluvus, kemikaalide toimele allumatus, palju pastelseid värvitoone, hõlbus hooldus jne. Tänu sellele kasutatakse plaate nii uute hoonete viimistlemisel kui ka olemasolevate renoveerimisel.

Keraamilise plaatviimistluse headus sõltub nii plaatide kui ka nende paigalduseks kasutatud segude kvaliteedist ja plaatija oskustest (kvalifikatsioonist) ja korrektsusest.

Ehitajate töö on aasta-aastalt paranenud -- oskuslikult kasutatakse ehitusmaterjalide turu pakutud võimalusi. Plaatviimistluse kvaliteeti saab tõsta lisaks viimistlejate koolitusele eurostandardi nõuetele vastavate materjalide vältimatu kasutamisega.

Ehitustel kasutatavad plaadid on valdavalt imporditud, kuna keraamiliste plaatide tootmine on Eestis lõpetatud. Euroopa Liidu maadest sisse toodud plaatide kvaliteet peab vastama euronormidele EN-87, EN-98, EN-99, EN-100, EN-101, EN-102, EN-103, EN-106, EN-163, EN-176.

EN-87 annab ülevaate plaadi klassifikatsioonist, üldmõistetest, tunnustest, omadustest, ülejäänud normid aga plaatide omaduste määramise metoodikast.

- Esimeses grupis (määramisviis EN-98) vaadeldakse plaatide kuju, nende mõõtmete vastavust etteantud mõõtmetele, servade ja nurkade iseloomu, plaadi tasapinnalisust, välispinna iseloomu, glasuuri kvaliteeti (värvi ühtlus, juuspragude ja kraatrite olemasolu pinnas jne).

- Teises grupis on toodud plaadi füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramise metoodika. Antakse metoodika plaadi veeimavuse, paindetugevuse, pealispinna kriimustus- ja hõõrdetugevuse määramiseks, samuti plaadi käitumise kohta mitmesugustes äärmuslikes tingimustes (külmakindlus, temperatuuripaisumised jne).

- Kolmandas grupis on toodud nõuded plaatide taluvuse määramiseks mitmesugustele keemilistele toimetele (olmekemikaalid; happed, peamiselt piimhape ja leelised).

Enamasti peaks Euroopa Liidu maadest imporditud viimistlusplaadid eelpool toodud normatiividele vastama. Ei ole aga välistatud, et tuuakse sisse ka selliseid plaate, mis eelpool esitatud nõuetele ei vasta.

Peab arvestama asjaolu, et paljude plaate tootvate maade (nt Hispaania, Itaalia jne) klimaatilised tingimused erinevad oluliselt meie maa tingimustest. Seepärast peaks nendest maadest imporditud plaatidele, eriti kui neid kasutatakse välistingimustes, nõudma sertifikaati külmakindluskatsete läbiviimise kohta.

Vältimaks praakplaatide sattumist Eesti ehitusmaterjalide turule, peaks Eestis olema laboratoorium, kus vajaduse korral saaks kontrollida plaatide kvaliteeti.

Seni on õigem orienteeruda suurte ja tuntud ettevõtete toodangule, mis oma firma kõrge maine säilitamiseks väldivad praaktoodangu müümist.

Plaatimissegude valmistamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja väiksema kapitaalmahukusega kui viimistlusplaatide tootmine. Nende tootmine on jõukohane ka Eesti firmadele (Uninaks, Segumeister, Vikolo).

Segusid tuuakse sisse ka Euroopa Liitu mittekuuluvatest maadest, kus ei kehti segude kvaliteedi hindamisel euronormid. Nende riikide endi kvaliteedinõuded võivad aga olla üsna nõrgad.

EDK lubjakivilaboris on 1999. aastani plaatimissegude kvaliteedi hindamisel lähtutud metoodikast ja normatiividest, mis mõningase mugandusega sarnanevad Saksa standardiga DIN 18156.

Põhiline erinevus DIN 18156 toodud ja Eestis kasutatud metoodikate vahe on selles, et nakketugevuse määramisel kasutati plaate suurusega 25x25 mm, mitte 50x50 mm.

Tingituna Eestis kasutatud plaatide neli korda väiksemast pinnast DIN 18156-ga võrreldes, on meie määrangutel nn servaefekti roll suurem ja seetõttu määratud nakketugevused mõningal määral väiksemad ja testitud plaatimissegude kvaliteet tegelikult kõrgem meie poolt määratust. Muu metoodika osas on lahkuminekud ebaolulised.

Võrreldes aga DIN 18156 toodud metoodikat eurostandardi omaga, tuleb märkida erinevusi. Saksa standardis ei ole esitatud konkreetseid nõudeid aluspinna (st pinna, millele kantakse pahtelsegu) suhtes, vaid on nimetatud betoonpinda, siis eurostandardis on täpselt normeeritud, milline peab olema aluspind.

Plaadi nihke (allavajumise) määramiseks DIN 18156 kohaselt asetatakse katseplaat (150x150) alusele 10 min pärast alusplaadi katmist plaatimisseguga. Eurostandardi kohaselt asetatakse plaat (100x100 mm, kaal 200 g) alusele 2 min pärast alusplaadi katmist seguga. Tulemused ei erine omavahel oluliselt.

Mõningad erinevused on ka plaadi kontaktpinna (märgumisvõime) ja kooriku tekke aja määramisel.

Eurostandardi kohaselt plaadi märgumisvõime katsetamine iseloomustab segu tunduvalt paremini, sest see näitab mõningal määral ka kooriku tekke kiirust, st just seda segu omadust, mille poolest kõige rohkem erinevad väga kvaliteetsed segud keskmise kvaliteediga segudest.

Tuleb märkida, et eurostandardi kohane katsetamine, vaatamata suuremale töömahukusele ja ajakulule on täpsem ja segu omadusi paremini iseloomustav.

Üldise nakketugevuse, samuti ka vee- ja soojakindluse määramise osas standardites erinevusi ei ole.

Autor: Ahto Räni