Jürgenson tahab Paldiski sadamamaad kaelast ära

Seni on maal ministeeriumi keelumärge, mis ei luba omanikul, 78aastasel Helmut Nõul, maaga tehinguid teha. Jõustunud on ka kohtuotsus, mis tunnistab maa tagastamise Nõule õigustühiseks.

Jürgenson saatis novembris Harju maavanemale Orm Valtsonile kirja, milles teatab, et pärast keelumärke kustutamist muutub Helmut Nõule tagastatud maa vabaks nii võõrandamise kui ka asjaõigusliku koormamise suhtes, vaatamata Keila linnavalitsuse maa tagastamise seadusevastaseks tunnistamisele.

Kõnesoleva maavaidlusega peaks tegelema Tallinna Sadam ja Harju maavalitsus, mitte riik, põhjendas teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav ministri püüdu maatükilt tehingukeeld maha saada.

ASi Tallinna Sadam peadirektor Riho Rasmann lubas omakorda vaidlusalusele maale keelumärke peale panna. «Ma ei näe põhjust, miks me peaksime maa niisama käest andma,» põhjendas Rasmann.

Helmut Nõu ütles, et kui tema maalt keelumärked maha saavad, müüb ta maa sellele, kes raha maksab. «Tallinna Sadam pakub EVPsid,» seletas Nõu. «Mis ma nendega peale hakkan?» Nõu lisas, et maade tagastamisega on tegelenud mitu advokaati.

Mitu ametnikku avaldas kartust, et asjast huvitatud korraldavad nii, et riigil ei jää muud üle, kui osta maa Nõult pärast keelumärgete tühistamist Paldiski Lõunasadama tarbeks ära.

Ekspertide hinnangul võib 1995. aastal Keila linnavalitsuse poolt Helmut Nõule tagastatud ligi 15 hektari suuruse maatüki turuväärtus olla umbes 40 miljonit krooni.

Maatükiga piirnevat Paldiski Lõunasadamat läbib aastas ligi miljon tonni kaupa. Sadama mullune käive oli 29 mln krooni ja ärikasum 10 mln krooni. «Sadam vajab arenguks seda maad,» kinnitas Tallinna Sadama peaspetsialist Olev Trei. Paldiski Lõunasadam ehitab uusi kaisid Koka-Kõrtsu talumaa suunas.

Harju maavanema Orm Valtsoni kinnitusel pole valitsusel huvi Lõunasadamaga piirnevate maade vastu. «Küll aga võib huvi olla sadamal,» nentis Valtson. Tema sõnul tasuks leida kompromiss, mis eelkõige seisneb hinnas.