Trahvid piraattarkvara eest suurenevad

Reformierakonna liikme Ignar Fjuki algatusel tehtud muudatuste kohaselt saab kohus juriidilisest isikust illegaalse tarkvara kasutajale määrata trahvi 7500 kuni 100 000 krooni ühe programmi eest, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 krooni. Seni oli juriidiliste isikute puhul trahvi suurus 150 000?250 000 krooni tarkvara kasutamise ja 500 000 krooni selle reprodutseerimise eest. Fjuki sõnul jõustub seadusemuudatus hiljemalt 1. jaanuaril 2000. aastal.

?Kui mõnel firmal on ainult üks arvuti, kuhu on installeeritud ainult üks illegaalne programm, siis on 150 000 krooni trahvi liiga palju,? lausus Fjuk eile. Ta on pakkunud välja nende punktide karmistamist, mis puudutavad illegaalse tarkvara, heli- ja videokandjate valmistajaid ja müüjad, kuid seda ei võtnud riigikogu vastu. ?Uuel aastal jätkame selle teema arendamist,? lubas Fjuk.

Muudatuste eesmärk on ühtlustada autoriõigust puudutavad Eesti õigusaktid kõigi Euroopa Liidu õigusaktidega.

Autoriõiguse seadusse on lisatud punkt, mille kohaselt ei pea enam kohus konfiskeerima arvutisüsteemi, milles piraattarkvara kasutati. ?Euroopa Liidus ei konfiskeerita arvuteid üldse, võidakse ainult kõvaketas konfiskeerida,? ütles Fjuk.

Piraattarkvara kasutamisega võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) Eesti esinduse koordinaator Ahti Leppik ütles, et eile vastuvõetud muudatused aitavad kohtunikul karistusi täpsemalt määrata. ?On ka õiglane, et suuremad seaduserikkujad saavad suurema trahvi,? märkis Leppik.

Sel aastal on majanduspolitsei koostöös BSAga teinud kümme reidi illegaalse tarkvara tuvastamiseks. Kontrollitud firmadest oli legaalne tarkvara ainult ühes.