Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trahvid piraattarkvara eest suurenevad

    Reformierakonna liikme Ignar Fjuki algatusel tehtud muudatuste kohaselt saab kohus juriidilisest isikust illegaalse tarkvara kasutajale määrata trahvi 7500 kuni 100 000 krooni ühe programmi eest, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 krooni. Seni oli juriidiliste isikute puhul trahvi suurus 150 000?250 000 krooni tarkvara kasutamise ja 500 000 krooni selle reprodutseerimise eest. Fjuki sõnul jõustub seadusemuudatus hiljemalt 1. jaanuaril 2000. aastal.
    ?Kui mõnel firmal on ainult üks arvuti, kuhu on installeeritud ainult üks illegaalne programm, siis on 150 000 krooni trahvi liiga palju,? lausus Fjuk eile. Ta on pakkunud välja nende punktide karmistamist, mis puudutavad illegaalse tarkvara, heli- ja videokandjate valmistajaid ja müüjad, kuid seda ei võtnud riigikogu vastu. ?Uuel aastal jätkame selle teema arendamist,? lubas Fjuk.
    Muudatuste eesmärk on ühtlustada autoriõigust puudutavad Eesti õigusaktid kõigi Euroopa Liidu õigusaktidega.
    Autoriõiguse seadusse on lisatud punkt, mille kohaselt ei pea enam kohus konfiskeerima arvutisüsteemi, milles piraattarkvara kasutati. ?Euroopa Liidus ei konfiskeerita arvuteid üldse, võidakse ainult kõvaketas konfiskeerida,? ütles Fjuk.
    Piraattarkvara kasutamisega võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) Eesti esinduse koordinaator Ahti Leppik ütles, et eile vastuvõetud muudatused aitavad kohtunikul karistusi täpsemalt määrata. ?On ka õiglane, et suuremad seaduserikkujad saavad suurema trahvi,? märkis Leppik.
    Sel aastal on majanduspolitsei koostöös BSAga teinud kümme reidi illegaalse tarkvara tuvastamiseks. Kontrollitud firmadest oli legaalne tarkvara ainult ühes.
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.

Olulisemad uudised

Piimatöösturid võitlevad kukkuvate ekspordihindadega
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.