Kaja Koovit • 21. detsember 1999 kell 22:00

Optiva Pank müüakse poole aastaga

«Oleme selgelt välja öelnud, et Eesti Pank loobub oma osalusest kommertspankades ja loomulikult oleks meie soov ka Optiva Panga osalus järgmise aasta esimesel poolaastal maha müüa,» ütles Eesti Panga direktor Valdur Laid.

Laid ei täpsustanud, kas Optiva Panga aktsiate müügiks peetakse läbirääkimisi Soome Sampo-Leonia kontserniga. «Seda ma ei kommenteeriks,» ütles ta.

Sampo-Leonia kontsern on ametlikult teatanud, et on panga- või liisingufirma ostuks kolmes Balti riigis valmis investeerima kuni 500 miljonit Soome marka ehk 1,3 miljardit Eesti krooni.

Sampo Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Olavi Laido lausus, et Eestis panga ostuvõimaluste uurimisega tegeleb Leonia Pank. «Ma ei tahaks prognoosida, kas poole aastaga oleks kontsern valmis Eestis panka omandama,» lisas Laido.

Trigon Capitali peaanalüütiku Toomas Reisenbuki sõnul oleks kõige loogilisem Optiva ostja Ühispank. «Optiva Pangas saaks 30 protsenti kulusid maha tõmmata, kui pank ühineks mõne kohaliku suurpangaga ja ainsana tuleks siin kõne alla Ühispank,» lausus Reisenbuk. Ühispangale kuulub juba praegu 21 protsenti Optiva Panga aktsiapakist ning Eesti Panga ja Ühispanga vahelise kokkuleppe kohaselt müüakse see koos keskpangale kuuluva osalusega.

Kui ostja oleks väljastpoolt, saaks kulusid vähendada suurusjärgus 10% ja see ei annaks märkimisväärset efekti, rääkis Reisenbuk.

Optiva Panga juhatuse esimehelt Härmo Värgilt ei õnnestunud Äripäeval eile kommentaari saada, sest pangajuht pidi ootamatult kiiresti majast lahkuma. Sekretäri vahendusel kinnitas Värk, et tulemustest strateegilise investori leidmisel teavitatakse kõigepealt börsi.

Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sõlmitavas uues majanduspoliitika memorandumis sisaldub samuti säte, et keskpank loobub osalemast kommertspanganduses.

Valdur Laidi sõnul ei mõjuta memorandum konkreetseid läbirääkimisi osaluste müügiks. Memorandum sisaldab Eesti valitsuse ja ka keskpanga kavasid ja lubadusi, omapoolset survet valuutafond ei avalda.

Eelmise aasta sügisel Eesti Investeerimispanga ja Forekspanga liitmisel Optiva Panka 255 mln krooni investeerides seadis Eesti Pank eesmärgiks müüa osalus edasi selle aasta lõpuks ning kinnitas, et keskpank ei kanna investeeringuga kahju. Hiljem on keskpank kinnitanud, et eesmärk ei ole aktsiaid iga hinna eest müüa ja mingit konkreetset tähtaega osaluse müügiks ei ole.

Eesti Pangale kuuluva ligi 23,9 miljoni aktsia turuväärtus eilset aktsia 9,95kroonist börsi sulgemishinda arvestades on 237,6 miljonit krooni.

Reisenbuki sõnul ei ole mõtet tingimata eesmärgiks seada osalus Optivas vähemalt sinna investeeritud raha eest maha müüa. «Kui hambad ristis tahta seda hinda, siis on suur võimalus ostjatest ilma jääda,» ütles ta.

Reisenbuk lisas, et ei näe põhjust, miks peaks Optiva Panga eest maksma üle ettevõtte omakapitali, pigem on tõenäosus, et ostule eelneva ettevõtte hindamise käigus tuleb omakapitali vähendada. Oktoobri lõpu seisuga oli Optiva Panga konsolideerimata omakapital 349 mln krooni.

Reisenbuk lisas, et samuti ei näe ta põhjust Optiva Panga aktsia hinna tõusuks.

Praegusel hinnatasemel kaupleb Optiva isegi üle omakapitali taseme ehk Ühispangaga võrdselt, kuid Ühispangal on potentsiaal oma kasumlikkust hüppeliselt suurendada, mida aga Optiva kohta öelda ei saa, rääkis Reisenbuk.

«Ma ei näe põhjust, miks Optiva Panga aktsionär olla,» lausus Reisenbuk.

Optiva Panga võimalike ostjatena on varem räägitud ka kaks aastat tagasi Investeerimispanga aktsiate ostust huvitunud Saksa LB Kielist (Landesbank Schleswig-Holstein).

LB Kieli juhatuse esimees Dietrich Rümker kinnitas septembris, et ei tunne Optiva vastu huvi, kuna kahel juhtival kommertspangal on Eestis nii suur turuosa, et Optivasse investeerimises ei nähta mõtet.

Teise võimaliku ostjana välja pakutud Merita Panga juhid on samuti oma huvi Optiva vastu eitanud.

Optiva Pangast kuulub ligi 7 protsenti AIG Private Banki (Ueberseebank) klientidele ja 4,4 protsenti Norma Grupile.

Hetkel kuum