Pole aimu nõukogude raamatupidamisestki

Äripäevas 26.11.1999 avaldatud artiklis «Nõukogude raamatupidamise elujõud» puudutab Evald Norman olulisi vajakajäämisi raamatupidamise korraldamises Eesti Vabariigis. Mõningaid omapoolseid märkusi seoses «nõukoguliku» ja «eestiliku» raamatupidamisega.

Nimelt on autor millegipärast rõhu asetanud raamatupidamise halva korraldamise põhjuste osas raamatupidajatele, kes oleksid justnagu kinni nõukogude raamatupidamises, ei arvesta raamatupidamise korraldamise seaduse sätetega ega vastuta raamatupidamisandmete õigsuse eest isiklikult.

Olles tuttav nimetatud seaduse ja vastutusega selle seaduse nõuete mittetäitmise eest, võin väita, et seaduse järgi vastutab raamatupidamiskohustuslikku majandusüksust juhtiv omanik või üksuse tippjuht isiklikult oma firma raamatupidamise korrastamise ja andmete õigsuse eest.

Raamatupidajatele saab langeda vaid kaasvastutus juhul, kui on täidetud seaduse § 4 nõuded, s.o kui tippjuht on määranud raamatupidamise eest vastutava isiku. Seejuures peab vastutaja määramine olema kirjalikult vormistatud.

Samuti peab vastutajaks määratud isikult olema võetud allkirjastatud nõusolek, milles ta ühtlasi tõendab, et tunneb raamatupidamist ja on võimeline raamatupidamist korraldama ning on valmis võtma endale sellega seotud vastutuse.

Elu on näidanud, et meie firmade tippjuhid, kes on vastutusele võetud selle seaduse nõuete mittetäitmise eest kriminaalkoodeksi § 148 järgi, ei ole selle seadusesätte olemasolust teadlikud. Nii nad vähemalt väidavad.

Sageli on omanikud või tippjuhid raamatupidajana tööle võtnud isikuid, kellel ei ole aimugi, mis on aktiva, passiva, deebet või krediit. Oleks neil siis aimu kasvõi nõukogude raamatupidamisestki, oleks ka asi. Aga mida ei ole, seda ei ole.

Paremal juhul piirdub asjast arusaamine hunnikul paberitel, mida siis uhkelt raamatupidamiseks nimetatakse. Enamikul juhtudest on needki kontrollimisel teadmata põhjustel kaduma läinud.

Ühe aktsiaseltsi juhatuse esimees väitis näiteks, et hoidis raamatupidamisdokumente igaks juhuks kartulikotis puukuuris, vargad viinud aga koti koos küttepuudega.

Nõnda ei ole probleem niivõrd selles, kas raamatupidamise korrastamist segab õigete ja õiglaste finantstulemuste saamisel nõukogude raamatupidamise elujõud, vaid milleski muus. Milles nimelt, selgub siis, kui hoolikalt ajakirjanduses firmade tegevuse kohta ilmutatut lugeda.