Lõivud teevad toidu kallimaks

Et kahjumit vältida, plaanib Puuviljaparadiis lisada igale kaubakilole keskmiselt seitse senti. Puuviljaparadiisi laevafirmast klient Hansatee peab omakorda tasuma iga 100 kilo puuviljade pealt 50 krooni ekspordile kehtestatud riigilõivu.

Kõige hullem on Ahti Meriniidu sõnul kogu loos see, et iga koorma pärast tuleb eraldi pangas käia, siis maksekorraldus toiduinspektsiooni viia ja oodata, millal see ükskord faksiga piirile jõuab. Senikaua seisavad veokid kiiresti rikneva kaubaga piiril. Aga suurematel firmadel tuleb vahel päevas mitu laadungit.

Meriniit paneb ette muuta riigilõivu tasumise korda nii, et firma saaks maksta korraga näiteks aasta peale ette.

Leid-Kaubanduse omanikust tegevjuht Ülo Taremaa toob Eestisse jahu, helbeid ja margariini, aga ka lemmikloomade toitu. Temagi peab nüüd koorma pealt tasuma 1200--1300 krooni riigilõivu rohkem kui eelmisel aastal ja see on väikesele firmale suur koormus. Ainuüksi kassi- ja koeratoidu pealt tuleb tal tänavu tasuda riigile 15 000 krooni kuus senisest enam ja aastas teeb see 150 000 krooni lisakulu. «Elame niigi peost suhu, sest konkurents on tihe,» lausus ta. Üle kahe-kolme protsendi ei saa tema sõnul kauba hinnale lisada, kuid samale tasemele ei saa see mingil juhul jääda, kinnitas kaupmees.

Selle kuu algusest peaksid lihatöötlejad tasuma riigilõivu ka loomade tapaeelse veterinaarse järelvalve eest. Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov ütles, et samas pole riik seni ettevõttele seda teenust osutanud.

Ekspordi pealt eraldi riigilõivu nõudmine on Maspanovi hinnangul topeltmaksustamine, kuna kõik lihasaadused on niigi veterinaarse järelvalve all. «See on küll kummaline viis eksporti soodustada,» leidis ta, lisades, et ametnikud tõlgendavad seadust selles osas tootja kahjuks ja kokkuvõttes vähendab see Eesti kauba konkurentsivõimet maailmas.

Rakvere Lihakombinaadi jaoks kallineb tootmine riigilõivude suurenemise tõttu aastas umbes 3 miljoni krooni võrra. Kuna lihatööstus vajab Euroopa Liitu minnes lisainvesteeringuid, pole tootjal muud võimalust kui tõsta valmistoodangu hinda, väitis Maspanov.

Kõrvuti riigilõivude mitmekordsele suurenemisele kauba riiki sissetoomisel, siit väljaviimisel ja käitlemisel kehtestas riik sellest aastast ka ühekordse riigilõivu järelvalvetoimingute eest kõigile toiduga seotud ettevõtetele. Toitlustus- ja jaekaubandusfirmadel tuleb 10. jaanuariks tasuda 500 krooni, transpordifirmadel ja ladudel 1000, töötlejail ja toiduvalmistajail aga 1500 krooni.

Veterinaar- ja toiduinspektsiooni piiriteenistuse direktor Valdimir Razumovski ütles, et piiril seisab kümmekond autot, mida ei saa riiki lubada seetõttu, et riigilõiv on eelnevalt tasumata.

Ametnik oli seda meelt, et tasumise korda tuleks lihtsustada ja lubas sellele ka omalt poolt kaasa aidata. Temagi arvas, et riigilõivude suurenemine võib kaasa tuua üldise toiduainete hinna tõusu.