London finantskeskusena kõigutamatu

Suurbritannia püsib väljaspool eurotsooni, kuid City on seal sees, konstateerib Londoni linnavalitsuse poliitika- ja ressursikomitee esimees Judith Mayhew. «Et naelsterling ei ole eurotsooni valuuta, ei tähenda meile palju, sest Citys domineerivad dollar, jeen ja euro. Järelikult peavad olema muud tegurid, mis finantsasutusi Londonisse tõmbab,» selgitas ta.

London City mahub ära ühele Inglise ruutmiilile ning seal elab 5000 inimest ja töötab 300 000 inimest. Laiemas tähenduses hõlmab City miljonit inimest, kes pakuvad Londonis finantsteenuseid. Kui euro aasta tagasi käibele tuli, kartsid Londonis paljud, et City kaotab suure osa finantsteenustest Frankfurdile ja Pariisile, nii aga ei juhtunud. Nagu näitab Inglise Panga värske uuring, on City oma positsiooni hästi hoidnud ja seda isegi tugevdanud.

Londoni osakaal maailma valuutakaubanduses oli 1999. aasta algul 32% Saksamaa 5, Prantsusmaa 4 ja USA 18 protsendi vastu. Euro tuleku järel kahanes valuutakaubandus 15-30%, Londonis vähenes see 5-10% ehk märksa vähem kui mandri-Euroopas.

Juba 1999.a esimeses kvartalis emiteeriti 48% europõhjalistest rahvusvahelistest obligatsioonilaenudest Londonis. Kolmandas kvartalis tõusis Londoni osakaal 54 protsendini. Londoni osaks eurode üleöölaenuturust arvestatakse 20%. Enam kui 90% lühiajalise eurointressiga derivaatlepingutest sõlmitakse Londoni Liffe börsil. Londoni börsil on maailmas enim välismaiste firmade aktsiaid. 1999.a esimeses kolmes kvartalis tehti börsi kogukäibest 34% eurodes.

Rahvusvahelistes aktsiatehingutes on London nii suur, et Saksamaa ja Prantsusmaa ei pääse ligilähedalegi. Näiteks mullu aprillis oli Londonis esindatud 537 panka, Frankfurdis oli neid samal ajal 242, New Yorgis 275 ja Pariisis 187. Selles, et London on suutnud hoida oma positsiooni finantskeskusena, on suuri teeneid õigeaegsetelt tehtud tehnoloogilistel uuendustel. Asjatundjate sõnul on Londoni börsi uus süsteem Crest ja Liffe börsi Connect Euroopa tipptasemel.

Ehkki Saksa ja Prantsuse valitsus püüavad riigi suurpanku mõjutada, et need teeksid oma olulisemad tehingud koduturul, on Judith Mathew hinnangul mitmeid märke, mis näitavad, et nii Saksa kui Prantsuse pangad laiendavad oma investeerimispangandust just Londonis. «Valitsustel on raske turgu suunata, sest kui sundida oma suurinstitutsioone konkureerida kehvas keskkonnas, siis kaotavad nad turgu,» tõdes ta. London City oma liberaalse turu ja madalate maksudega on pankadele soodne töökeskkond.

Autor: ÄP