Dollari rekordiliselt kõrge kurss krooni suhtes raskendab Eesti ettevõtja olukorda, kuna import, nagu kütus, pidevalt kallineb, samas on meie eksport dollarimaadesse väike, et kursikahjum tagasi võita, kirjutab homne Äripäeva juhtkiri.
Eesti vähene eksport läheb peamiselt Euroopa Liidu ja sellega ühinevatesse riikidesse, mis jätab valuutakursi seisukohalt situatsiooni endiseks. Ent põhiliste impordiartiklite hinnad on fikseeritud dollarites, mis teeb meie meelehärmiks praegu peadpööritavat tõusu.
Dollari tõusu vastu kaitse praktiliselt puudub. Kolmeks kuuks saab sõlmida dollari forvardi või futuuri. Aga kui kursitõus vältab kolm aastat, isegi kuus aastat, tuleb iga uus leping sõlmida kõrgemalt tasemelt.
Dollariga istuvad ühes paadis nael ja jeen; import Jaapanist on autode ja kodutehnika näol meile vägagi oluline. Kui hinnad just ei tõuse, langeb ettevõtjate-maaletoojate kasum.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis saab edasi? Föderaalreservi ehk USA keskpanga, eesotsas Alan Greenspan"iga, kõige vihatum vaenlane on inflatsioon, võitlus sellega on armutu. Efektiivne relv on intressimäärade tõstmine, mida tehtigi eelmisel aastal kolm korda. Ja baasintressimäär on USAs praegu 5%. Homme õhtul võidakse seda veelgi tõsta, kuna inflatsioon on kiirenenud 2,7 protsendini aastas (Euroliidus keskmiselt 1,7%). Baasintressi tõstmine tugevdab dollari kurssi ajutiselt veelgi, kuid võib viia USA ja ühtlasi kõik maailma börsid langusele. See oleks Eestile äärmiselt ebasoodne stsenaarium.
Kui Alan Greenspan baasintressi ei tõsta, jääb olukord samaks, s.t USA hoogne majanduskasv jätkub, mis viib jälle dollari kursi edasisele tõusule.