• OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,08
  • OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,08
  • 03.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektroonilise äri alustala on usk

Kui maailma suurim personaalarvutite tootja Compaq maksis aasta tagasi Alta Vista nimelise otsingumootori internetiaadressi (www.altavista.com) eest 3,3 miljonit dollarit, tundus paljudele, justkui oleks midagi viltu. Alta Vista on interneti üks vanemaid otsingumootoreid. Vähem kui aasta hiljem maksis eCompanies nimeline firma seni kasutamata seisnud domeeninime eest 7,5 miljonit dollarit. Sellel domeeninimel puudus ajalugu ja kasutajaskond, ometi maksis see üle kahe korra rohkem kui altavista.com. See domeen oli business.com, mille enneolematu hind tekitas vastakaid arvamusi ja poleemikat.
Miks internetifirmad pööravad brand?ile suuremat rõhku kui tavafirmad? Esiteks ei ole internet suur võrdsustaja, kus igal väiksemalgi ettevõttel on oma veebileheküljega oma koht. Praegu on maailmas rohkem kui 8 miljonit veebisaiti 800 miljoni leheküljega. Parim otsingumootor katab neist ca 16%.
Enamikule tarbijatest on interneti piiritud võimalused ahistavad. Suuremale osale inimestest meeldib valida väiksemast hulgast. Siin tulevadki mängu brand?i eelised. Keskmine internetikasutaja valibki tavaliselt kolme esimesena päheturgatanud brand?i hulgast. Selle tulemusena koondub ka üle 70% kogu maailma veebiliiklusest vaid veidi enam kui 4000-le saidile.
Intenetikaubanduse alustala on usk. Internetis on väga raske kindlaks teha, kes või mis peitub veebilehekülje ilusa pildi taga. Seetõttu peab tarbija uskuma, et tema partner internetis on tõepoolest see, kellena ta end esitleb. Tihtilugu on kauba või teenuse pakkuja teises riigis või sootuks teisel pool maakera. Juhul kui sellise partneriga kaubeldes midagi viltu läheb, on probleemide lahendamise protsess vaevarikas ja aeganõudev.
Siin langeb jällegi loomulik eelistus kindlatele ja tuntud partneritele. Tugev brand on ettevõtte visiitkaart. Internetifirmadel on see tihti ainuke eelis teiste internetis sarnaseid teenuseid pakkuvate ettevõtete ees.
Internetifirmade probleem on asjaolu, et kõik internetis esinevad edukad ärimudelid on kopeeritavad. Alati võib leiduda keegi, kes pakub sarnast teenust või toodet odavamalt. Ometi on mõni internetiettevõte edukam kui teine tänu klientide pidevale juurdevoolule ja suhteliselt kõrgele lojaalsusele. Tihti tagab just tugev brand sellise edu.
Ellpoolkirjutatu ei tohiks siiski heidutada neid ettevõtteid, kes ei ole veel internetti jõudnud või teevad seal esimesi samme. Interneti näol on esialgu tegu areneva ja kiiresti kasvava turuga, kus jätkub ruumi paljudele. Siin peab paika vana tõde ? kes ees, see mees ehk kes haarab endale juhtpositsiooni mingis turusegmendis, seda on hiljem raske kõigutada.
Maailma kogemus näitab, et positsioonide haaramisel ei peeta kalliks ühtegi vahendit. Enamik internetifirmade börsiletuleku käigus teenitud rahast paigutatakse turundusse mitte tehnoloogiasse. Eesmärgk on loomulikult üles töötada oma brand.
Ka Eestis ei ole turg veel välja kujunenud, küll aga on mõnes turusegmendis juba olemas tugevad tegijad.
Üsna raske saab ilmselt olema ettevõtte ülesanne, kes soovib tuua turule uue oksjonisaidi, mis võistleb osta.ee-ga. Sama lugu on portalitega ? olemasolevatel portalitel on oma kasutajad, kes on rahul valitud brand?iga. Selliseid kliente on raske üle lüüa. Küll aga on ikka veel võimalusi teenuste pakkumise ja internetiäri turul. Esimene hambaarst, kes avab veebilehekülje, kus kliendid saavad internetis raviaegu reserveerida ja teenuse eest tasuda, saab kindlasti teiste ees konkurentsieelise.
Autor: Andrus Raudsalu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 18:00
Investeerimiskulla ABC I – investeerimiskuld kui mõiste, spread, investeeringu jaotamine
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele