Päevaraha ja lähetuse kulude hüvitised

Uue tulumaksuseadusega on muudetud päevarahade maksustamist ning hiljuti on valitsus kehtestanud «Töölähetuse kulude hüvitiste määrad ning nende maksmise tingimused ja korra» (RT I 2000, 5, 37; kehtib alates 1.02. 2000).

Uus tulumaksuseadus võimaldab lisaks töötajale maksta ka töölepinguta juhatuse (juhtorgani) liikmele maksuvaba päevaraha ning hüvitada lähetuskulusid ilma, et see oleks erisoodustusena vaadeldav (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 p 7).

Nõukogu liikmele saab maksta maksuvaba päevaraha ning hüvitada kulutusi, kui temaga on sõlmitud tööleping. Päevaraha ning lähetuse kulude hüvitiste maksustamisel on nüüd samad põhimõtted residendist ja mitteresidendist töötajatele ning juhatuse liikmetele.

Kui võrrelda töölähetuse kulusid ja päevarahasid reguleerivat määrust varasemaga, siis on suurendatud töölähetuse päevaraha kohustuslikku alammäära riigisisesel lähetusel 40 kroonilt 50 kroonile ja maksuvaba ülemmäära riigisisesel lähetusel 60 kroonilt 80 kroonile.

Välislähetuse päevaraha määrasid ei ole muudetud. Kui on ühepäevane lähetus või töötaja töö on seotud ringisõitudega, siis saab maksuvabalt maksta päevaraha kuni päevaraha alammäärani (riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni).

Mitmepäevasel lähetusel saab maksuvabalt maksta päevaraha kuni 80 krooni (riigisisene) ja 500 krooni (välislähetus) vastavalt määruse § 15 p 2. Välislähetuse puhul saab esimese päeva eest päevaraha maksta välislähetuse määrade alusel, kui väljasõit toimub enne kella 21 ning viimase päeva eest, kui tagasijõudmine toimub pärast kella 3 hommikul.

Määruses sätestatud maksuvabadest määradest suurema päevaraha maksmine on erisoodustus ning kuulub maksustamisele.

Varasemaga võrreldes on nüüd öeldud, et töötaja elukoha ja töökoha (ning ka juhatuse asukoha) vahelistele sõitudele määrus ei laiene (määruse § 2). Seega ei saa näiteks välismaalasest juhatuse liikmele maksuvabalt hüvitada tema elukohast Eestisse sõiduks tehtud kulutusi.

Kui lähetuskoht asub lähemal kui 50 km töötaja alalisest töökohast, siis ei saa maksta maksuvabalt päevaraha, kuid sõidu- ja majutuskulud tuleb ja saab ikkagi maksuvabalt hüvitada. Nüüd on määruses sätestatud, et kui hüvitatakse odavamast piletist (lennuki turistiklass, laeva I klass, rongi kupeevagun vms) kallim, siis seda ületav osa on erisoodustus ning kuulub maksustamisele sõltumata põhjusest.

Kui tööandja saadab töötaja töölähetusse, siis on tal kohustus (mitte õigus) maksta töötajale päevaraha ning hüvitada töölähetusega seotud kulud vastavalt nimetatud määruses sätestatud alammääradele või kuludokumendil märgitud summale sõltuvalt sellest, kumb summa on väiksem.