Tööstur Tiit Vähi juhitava Silmet Grupi kasumisse jõudmine on Vähi mõtted viinud uuesti väärtpaberibörsi radadele: miks ei võiks Silmet börsil olla.
Äripäev leiab, et Silmeti börsile viimine on väärt mõte. See samm oleks eelkõige trendimurdev ettevõtmine ning Silmet oleks huvitav ja vastuoluline investeerimisobjekt.
Juba kolmandat aastat ei kuule väikeinvestor muud, kui et üks firma kavandab börsilt lahkumist või ostab suuromanik teises firmas aktsiad odavalt kokku, et pillid kotti panna. Ka Vähi ise oli veel pool aastat tagasi seisukohal, et «Tallinna börsist pole võimalik rääkida; nagu asjast, mida pole olemas». Ent nüüd, eduka Silmeti taustal, on Tallinna börs töösturi silmis armu leidnud.
Kui Vähil õnnestuks Silmeti börsile immatrikuleerimisega Äripäeva indeks tõusma panna, oleks ta kümnete tuhandete tänulike väikeinvestorite toetusel järgmine peaminister. Nali naljaks, aga Silmet aitaks hajutada börsi äärmist Tallinna-kesksust ja suurendada panganduse kõrval tööstussektori esindatust.
Silmeti eelmise aasta eksport oli 267 miljonit krooni toodangut, mis läks Euroopasse, USAsse ja Jaapanisse. See on märkimisväärne panus Eesti eksporti ja tõstab Silmeti aktsia väärtust.
Silmeti kui endise uraanirikastustehase toodang on spetsiifiline. See võib olla nii tehase pluss kui miinus. Pluss on see, kui Silmet suudab investeeringute abil areneda maailma suurimaks, kui mitte monopoolseks haruldaste muldmetallide tootjaks. Siis on turg garanteeritud. Niisugune stsenaarium edendab muuhulgas hüppeliselt Eesti eksporti, Eesti saab maailmas vähemalt ühe toodanguartikli alal tuntuks. On vähetõenäoline, et Euroopasse või Aasiasse ehitatakse teine niisama suur linn-tehas. Ja kuigi tehas on nõukogude-aegne, ta töötab siiski, mis on tema suurim väärtus.
Spetsiifilise toodangu miinus on see, kui haruldaste muldmetallide senised kasutajad avastavad mõne uue tehnoloogia, mis ei vaja Silmeti metalle kui üht olulist komponenti. Ent vähemalt tehnoloogilised väärismetallid, eriti pallaadium, on teinud maailma börsidel muinasjutulise tõusu, vajadus nende järele on suurenenud.
Silmeti probleem on ka teadmatus. Vähi avaldused tema osa kohta firmas on olnud vastukäivad. Kord oli ta tõlk-nõunik, siis nõukogu liige, nüüd omanik ja tegevjuht. Ka ettevõtte äriseisu kohta pole sõltumatut hinnangut. Seega on üheks küsimärgiks info edastamine ja selle õigsus. Vähi vasturääkivad kommentaarid kujutavad riski, et järgmise majanduslanguse ajal toimub Eesti Näituste stsenaarium, kus väikeinvestorite huvid põhiomanikule midagi korda ei läinud.
Kui need kartused on asjatud, kujuneb läbipaistvast börsiettevõttest Silmetist leevendus Kirde-Eesti sotsiaalprobleemidele. Kui börsi vahendusel saadud raha investeeritakse Sillamäe sadama ehitusse ja Phare rahaga kindlustatakse ohtlike jäätmete hoidla, siis jätkub tööd pikaks ajaks.
Pange tähele: Silmeti ohutusrajatiste projektijärgne garantiiaeg peab olema tuhat aastat, seega oleks Silmeti aktsial Eestis pikim perspektiiv, kuni A3Tni. See on välisinvestori seisukohalt atraktiivne -- vaadata mitte üksnes järgmisse, vaid ka ülejärgmisse tuhandesse.