Eesti lubab jooksevkonto puudujäägi mõõdukat kasvu

Kuigi konkurentsivõime ei ole langenud ja peaks püsima tugevana keskmises perspektiivis, on 2000. aastal oodata jooksevkonto puudujäägi mõõdukat kasvu umbes 5,5 protsendini SKTst, seisab reedel allkirjastatud memorandumis.

Jooksevkonto defitsiidi suurenemine tuleneb sisemaise nõudluse kasvust.

Samas peaks range lähenemine eelarvepoliitikale, tugevad erasäästud ja kiire ekspordikasv hoidma jooksevkonto puudujäägi keskmises perspektiivis jätkusuutlikul tasemel.

Puudujäägi rahastamine toimub ka edaspidi eeldatavalt võlakoormat mitte paisutavate vahendite läbi, lubab Eesti IMFile.

Eesti Pank ennustas jaanuaris avaldatud rahapoliitika ülevaates maksebilansi jooksevkonto selle aasta defitsiidiks kuus kuni seitse protsenti SKP-st. Eksperdid on ennustanud jooksevkonto defitsiidi kasvu selle aasta lõpuks kuni üheksa protsendini SKTst.

SKT kasvuks lubavad valitsus ja Eesti Pank selleks aastaks neli protsenti, mis 2001. aastast on jätkusuutlikult 5--6 protsenti aastas. Tarbijahindade (THI) aastaseks kasvuks lubab Eesti neli protsenti.

Eesti Pank pole eelmise aasta maksebilansi jooksevkonto näitajaid veel avaldanud, kuid kolmanda kvartali lõpuks kujunes jooksevkonto saldo 300 miljoni krooniga positiivseks, moodustades ligi kaks protsenti sama perioodi oodatavast sisemajanduse koguproduktist.

Mullu teises kvartalis langes Eesti jooksevkonto puudujääk järsult nelja protsendini SKTst, olles ligi 800 miljonit krooni. Esimeses kvartalis oli jooksevkonto puudujääk Eesti Panga andmeil 7,1 protsenti.

Autor: BNS