Palju saab riik päevas elanikult makse?

Valitsus prognoosib selleks aastaks 9protsendilist sisemajanduse kogutoodangu nominaalset kasvu, samavõrra rohkem plaanib riik korjata elanike käest ka makse.

?1999. aasta baas oli lihtsalt niivõrd madal, et see peaks olema reaalne,? ütleb rahandusministeeriumi asekantsler Ülle Lõhmus.

Eestis on maksukoormus rahandusministeeriumi statistika järgi 35,5 protsenti. Korralikult teeniv ja saadud raha eest aktiivselt tarbiv inimene maksab riigile ligikaudu kaks kolmandikku oma sissetulekust. Eesti Maksumaksjate Liit suudab ettevõtja maksukoormuseks kokku arvestada koguni 70,4 kuni 85,6 protsenti tulust. ?Teisiti väljendudes oleks ettevõtja kasum ligi seitse korda suurem, kui vaid neid makse ei oleks,? leiavad koguteose ?Eesti maksude aktuaaltekstid? autorid.

Oluline on eristada maksukoormust ja avaliku sektori kulude osakaalu SKPs. Maksudena arvestatakse kõiki neid koormisi, mis on riigieelarves maksude nime all, samuti kohalike maksude seaduse alusel kehtestatud makse, mitte aga näiteks riigilõive ja trahve. Ülle Lõhmus räägib, et temale ei ole teada ühtegi Eesti riigilõivu määra, mis oleks kõrgem vastava teenuse administreerimise kuludest ehk toimiks maksuna. ?Välja arvatud mõned nii-öelda tasud luksuse eest, näiteks eritellimusel numbrimärk edeva inimese autole,? toob ta erandi.

Hiljuti tõusnud riigilõivud maksude arvutamisel ei loe. Eesti ettevõtja tasub oma äriühingu registrisse kandmisel lõivu vähemalt 3000 krooni osaühingu ja 4000 aktsiaseltsi puhul. Soome ettevõtja tasub sama asja eest 1500 marka (3945 krooni). ?See-eest on Soomes maksud kõrgemad,? ütleb Lõhmus.

Palju odavam on aga ülal pidada suurt riiki. Suurbritannias on sarnast registrit pidav riigiasutus isemajandav. Briti ettevõtja maksab ettevõtet registreerides riigile lõivu 20 naela (veidi üle 500 krooni). Võimalik on ka kiirtellimus: samal päeval saad asjad korda, kui loovutad 100 naela (ca 2600 krooni).

?Avaliku sektori kulutused 1999. aastal ulatusid ligi 44 protsendini SKPst võrreldes 38 protsendiga 1997. aastal,? seisab Mart Laari allkirjastatud IMFi (Rahvusvaheline Valuutafond) memorandumis. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi oli see protsent 1999. aastal hoopis 41,1. Lõhmus toob erinevuse põhjusena välja erineva metoodika ja lähteandmed. Kui IMF arvestas möödunud aastal Eesti sisemajanduse kogutoodanguks 74 miljardit krooni, siis rahandusministeerium 74,5, selgitab Lõhmus. Kääride olulisim põhjus on aga see, kas avaliku sektori kogukulud on konsolideeritud või mitte, räägib Lõhmus. Tema sõnul jättis ministeerium arvestamata nii kulude kui ka tulude poolel umbes 200 miljonit krooni riigieelarvest tasutavat sotsiaalmaksu, umbes 1,9 mld krooni riigitöötajate palgalt makstavat sotsiaalmaksu ning riigieelarvest kohalikesse eelarvetesse üle kantavaid toetussummasid.

Rahvusvaheline Valuutafond arvestab aga avaliku sektori kulude puhul kahekordselt riigieelarvest tasutavat sotsiaalmaksu. Nii kasvabki avaliku sektori kulude maht, millest lähtuvalt arvutusi tehakse, sujuvalt selle aasta tegelikult 32 miljardilt kroonilt üle 35 miljardi krooni.

Ülle Lõhmuse sõnul peab maksude kogumisel tulu tõusma kindlasti kahest asjast: maksuametile uurimisõiguse andmisest ja alkoholi aktsiisiladude sisseseadmisest.

Lõhmus kinnitab, et möödunud aasta väliskaubandusstatistika näitab poolteist miljardit krooni suuremat käivet kui maksude kogumise statistika. Niimoodi läheb 300 miljonit krooni käibemaksu kuskile mujale kui riigile. Ridade vahelt võib Lõhmuse jutust ka välja lugeda, et kui kõik meie kodumaised alkoholitootjad igalt tegelikult toodetud viinaliitrilt aktsiisi ära maksaks, poleks tarvis ka aktsiisiladude rajamisega pingutada.

Samas tähendaks nende maksude kättesaamine statistikas jällegi maksukoormuse tõusu.

Maksumaksja Meelis on mees parimais aastates, teenib umbes kahekordset Eesti keskmist palka, elab Tallinna äärelinnas ja sõidab oma autoga. Meelis saab päevas kätte umbes 350 krooni. Vaatlusalusel päeval tal muid erakorralisi väljaminekuid peale kannu õlle polnud. Rahakotist andis ta välja 160 krooni, sellest umbes 40 läks kaudsete maksudena riigile. Kokku annab ta maksudena (sh ka tulumaks ja sotsiaalmaks) sel päeval teenitust ära veidi alla poole ja ootab selle eest korralikku avalikku teenust.