Juhtimisgurud räägivad üha enam koostöö vajadusest. Teadmusjuhtimise ekspert Tony Davies Lotus Consultingust annab oma seminaridel auditooriumile ülesande, mille tulemusena selgub enamikus riikides, et viimne kui üks on kohe valmis omavahel konkureerima. Võitlusvaim on inimestel juba loomu poolest veres.

Sarnase ülesande püstitab oma tudengitele strateegia spetsialist Constantinos C. Markidese Londoni ärikoolis. Ja imestab, et nii paljud osalejad ei tule selle pealegi, et ühiseesmärgi puhul võib koostööd teha.

Kui erinevate inimeste või ettevõtete eesmärk on teenida suuremat kasumit, on mõningatel juhtudel otstarbekam teineteist toetada, selle asemel et kogu energia paisata rivaali vastu võitlemisele.

Ettevõtluses võib koostöö toimida mitmes vormis. EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm ütleb, et uus majandus toob kaasa firmade (isegi osaliselt konkureerivate ettevõtete) koostööd ühiste müügiedendamiskampaaniate, sh ristturunduse vormis. Selles vallas leiame ka Eestist näiteid mobiilside operaatorite ja mobiiltelefonide edasimüüjate ühiselt pakutavate hinnasoodustuste näol.

Muudes valdkondades on ühiste müügiedendamise kampaaniate korraldamisel veel palju kasutamata reserve.

Ühisest müügiedendamisekampaaniast tunduvalt keerulisem on pikaajaline strateegiline liit näiteks uute tootekollektsioonide (üksteist täiendavate toodete süsteemide) väljatöötamiseks. Algeid leidub Eesti mööblitööstuses, kuid välisturul tõhusaks tegutsemiseks oleks vaja palju enamat.

?Kootööstrateegia ilminguks võib olla ka firmade ühinemine, et saavutada sünergiat osapoolte turuosade ja tuumikkompetentsuste vahel,? nendib Tiit Elenurm. Siin leidub näiteid pangandusest aga ka ajakirjanduse vallast.

Ühineda tuleb siis, kui mõlemal ühineval osapoolel hästi läheb. Siis on koostöö arendamiseks ja sünergia saavutamiseks kõige paremad võimalused.