Mis meist saab?

Ilma konkreetsete analüüsideta on valitsusel rahvaga järjest raskem dialoogi pidada, sest kodanike kompetentsus ja õigusteadlikkus suureneb. ELiga liitumise poliitilist ja majanduslikku tähendust saab võrrelda nii Eesti iseseisvuse taastamise ja arendamisega kui ka selle kaotamisega.

Liitumislepinguga loovutatakse osa suveräänsust. Teatud hetkest muutuvad ELi määrused Eestile ülimuslikuks. Osa Eesti seadusi muutub kehtetuks ja suur osa tuleb viia kooskõlla ELi poliitikaga. Seepärast peavad liitumisläbirääkimised lähtuma Eesti strateegiliste rahvuslike (põhiseaduslike) ja majanduslike huvide kaitsest.

Samas meil pole erilisi valikuid, nn acquis tuleb üle võtta, nagu ta on. Vastasel juhul meid lihtsalt ei võeta ?rikaste klubisse?. Küsimus taandub sellele, kuidas me Euroopa mängureeglid üle võtame, mis ajakavas ja kust abi leides. Samas mõjutab EL meie majandust ja poliitikat juba praegu mitmesuguste lepingute ning abiprojektide kaudu.

ELiga seonduvad Eesti põhiseaduse muutmise teema, avaliku sektori administratiivse suutlikkuse suurendamine, liitumispartnerluseks ettenähtud vahendite efektiivsem kasutamine, Eesti võimalused ELi põllumajanduse toetamise ja struktuurifondide ning regionaalpoliitika vahendite kasutamiseks, põlevkivitööstuse ümberstruktureerimisest tingitud sotsiaalsete probleemide lahendamine Ida-Virumaal. Samuti Eestis vedelkütuse 90päevase julgeolekuvaru loomise alternatiivsete võimaluste võrdlev analüüs, ELi keskkonnakaitse direktiividega ühinemiseks vajalike meetmete maksumus, liitumise mõju tööjõuturule, vähemusrahvuste olukorrale Eestis.

Põllumajanduse ja toiduainetööstusega seoses tuleks nt vastata küsimustele, kui palju maksab euroopaliku põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalike institutsioonide ülesehitamine ning mida Eesti agraarsektor selle rakendamisest saab. Analüüsi vajaks muutuste tagajärjed nii põllumajanduse tootmishindadele kui ka toiduainete jaehindadele ning selle kaudu elatustasemele.

EL pakub Eestile ka teatud võimalusi kaitsta oma välispoliitilisi huvisid kolmandate riikide ja nende ühenduste suhtes. Oluline on analüüsida liitumise mõju Eesti suhetele USA, Venemaa, Ukraina, Jaapani, Hiina ja Euroopa Vabakaubanduslepingu (EFTA) riikidega.

Viimati ühinesid ELiga Rootsi, Soome ja Austria. ELi integreerumise seisukohast sarnaneb aga Eesti pigem Iiri ja Portugaliga. Just neilt oleks vaja õppida arenguprogrammide koostamist ja ELi fondide võimaluste kasutamist vaatamata sellele, et võrreldes Iiri ja Portugali EÜ liikmeteks saamise ajaga on Euroopas kujunenud uus poliitiline ja majanduslik olukord.

Uued liikmesriigid on analüüsinud intensiivselt mõned aastad enne ELiga liitumist selle võimalikke mõjusid.