2. oktoober 2000 kell 22:00

Tarneahela juhtimine vallandas transpordibuumi

Kolmkümmend aastat tagasi keskendusid ettevõtted kasumi maksimeerimisel tootmiskuludele ja müügile-turundusele. Enamikes firmades olid logistikakulud täpselt määratlemata või ei toodud transpordikulusid üldse välja. Alates 1970. aastatest on hakatud keskenduma üha rohkem tarneahela juhtimisele ja see on põhjustanud transporditeenuste nõudluse kasvu. Euroopa Liidus on selle tulemusena transpordimahud 1970.?1997. aastal kasvanud 207.

Transporditeenuste nõudluse kasvu on soodsalt mõjutanud:

- üldine majanduskasv;

- firmade spetsialiseerumine väärtusahela kindlale osale;

- spetsialiseerumine ja valmistatava toote osade sisseostmine isetootmise asemel, mis tähendas kohaliku transpordi asendumist rahvusvahelise transpordiga tarneahela osapoolte vahel;

- ülevõtmised ja liitumised tarneahela optimeerimiseks;

- suurte ettevõtete jagunemine väiksemateks ja ettevõtlusprotsesside ümberkujundamine, mis on kaasa toonud teenuste sisseostu osatähtsuse suurenemise;

- uued tarneahela juhtimise strateegiad nagu ?Just in time? ja ?Efficient consumer response? (efektiivne reageering kliendi vajadustele), mis on muutnud varude täiendamise tsükli lühemaks;

- 1990. aastate keskel kliendi vajaduste rahuldamine toodete kliendile kohandamise ja tootevaliku mitmekesistamise teel;

- klienditeeninduse surve tellimuste töötlemisaegade lühendamiseks, kiirreageerimissüsteemide kasutuselevõtt ja esitatud tellimuste täitmise protsendi suurenemine, mis tõi kaasa väiksemad, kuid sagedasemad tellimused ning mille tulemusena kasvas oluliselt tarnete arv lõpptarbijale;

- suund laovarude vähendamisele, mis tõi kaasa keskladude tekke ja vähendas ladude arvu tarneahela lülide juures, luues täiendavat nõudlust transpordi järele;

- lattu tootmise asendumine tootmisega tellimuste alusel;

- lisaväärtust loovate logistikateenuste sisseostmine kolmanda osapoole logistikateenuste pakkujatelt;

- logistika geograafilise haarde muutumine: paljud firmad tegid oma logistikakontseptsioonid ümber ja asendasid kodumaise logistika regionaalsega, Euroopa keskse globaalsega;

- jaotuskontseptsioonide muutumine, efektiivsuse kasv ja transporditeenuste usaldusväärsuse kasv moodustasid otsejaotuse ja ristladustamise kontseptsioonide selgroo, kus suuremaid transpordikulusid tasakaalustavad madalamad laovarude hoidmise ja ladustamiskulud ning transpordi paremplaneerimine (ristladustamist kasutatakse, kui erinevatest allikatest pärit kaubad komplekteeritakse enne lõpliku tarnimist jaotuskeskuses, hoidmata jaotuskeskuses mingeid laovarusid);

- globaliseerumine ja suurenev konkurents, mis on kaasa toonud transporditeenuste nõudluse kasvu, kuna firmad ostvad parimast allikast olenemata selle geograafilisest asukohast.

Globaliseerumisega kaasneva transpordimahtude kasvamise kohta on hea tõestus rahvusvaheline lilleoksjon Hollandis.

Kui 1970. aastal oli oksjonil müüdavatest lilledest välismaalt pärit vähem kui neli protsenti, siis 1990. aastal oli juba üle kolmveerandi müüdavatest lilledest pärit välismaalt. Transpordimahud on sama ajaga kasvanud 676 protsenti.

Kuigi transpordikulud lillekaubanduse käibes on kasvanud endisaegselt alla kümne protsendi tasemelt kuni 28 protsendini, on see logistikasüsteemide efektiivsusest sõltuvusse sattunud lilleoksjoni müüjatele ja ostjatele pakkunud uusi võimalusi.

Lilled transporditakse Hollandisse lilleoksjonile ja seejärel veetakse laiali ostjatele üle maailma ühel ja samal päeval. (Allikas: ERAA)

Hetkel kuum