Majanduskasvu näeb vaid 30 elanikest

Leev Kuum märkis, et konjunktuuriinstituudi (EKI) kuueprotsendilise majanduskasvu prognoos tugineb eeldusel, et ekspordinõudlus kasvab kümnendiku võrra. ?Kogu baas tugineb ekspordi kasvul ja loomulikult, kui ekspordiga midagi juhtub, ei tule ka oodatud majanduskasvu,? lausus Leev Kuum.

Prognooside kohaselt kasvab kogu maailma majandus sel aastal 3,9 protsenti ja väliskaubandus 10 protsenti. Kuum märkis, et soodne maailma majanduse konjunktuur peaks püsima vähemalt aasta kuni pooleteise jooksul.

Ühe võimaliku probleemina Eestis nimetas Kuum olukorda, kus ekspordi väga kiire kasv toimub allhangete arvel. Enamiku ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on endiselt madal ning ekspordist moodustavad ligi kolmandiku allhanketööd.

Leev Kuum lisas, et konjunktuuriinstituut ei ole teinud prognoose, kas Eesti ekspordi struktuuris võiksid osakaalud muutuda omatoodangu kasuks.

Ta märkis, et see ei ole antud hetkel ka kriitilise tähtsusega. Kuum möönis, et mida suurem oleks ekspordis ettevõtete omatoodangu osa, seda parem, kuid allhanke suurenemist tuleb vaadata pigem lisaväärtusena.

Kaupade põhiekspordi suuruseks prognoosivad EKI eksperdid tänavu 50 ning järgmisel aastal 56 miljardit krooni, põhiimpordi näitajad on vastavalt 68 ja 73 miljardit krooni.

Kui konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted hindasid majanduse olukorda valdavalt positiivseks ja kindlalt paranevaks, siis tarbijate rahulolu septembris juuniga võrreldes langes. Leev Kuum möönis, et majanduskasvust saab osa vaid 30?40 protsenti elanikkonnast. ?Majanduse tõusuvesi ei tõsta kõiki lootsikuid,? tõdes ta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et tarbijate rahulolematuse allikaks võib tulevikus saada asjaolu, et umbes kahel kolmandikul Eesti elanikest jäävad sissetulekud ja seega ka väljaminekud alla keskmise näitaja.

Septembris tuli kõigist EKI küsitletud peredest ots otsaga kokku 6 ning vaid 15 suutis tuleviku investeeringuteks säästa.

Suurima kulutasemega pered kulutasid tänavu teises kvartalis kuus pereliikme kohta 6686 krooni, madalaima kulutasemega pered vaid 629 krooni. 1996. aastast alates on väikese kulutasemega perede väljaminekud suurenenud keskmiselt 40, samal ajal kui rikkamate perede kulutused on kasvanud kuni 60.