Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõjaoht tõstab nafta hinda
Juba kaks nädalat Jordani jõe läänekaldal, Gaza sektoris, Ida-Jeruusalemmas ja muudes Iisraeli palestiinlaste aladel kestvates palestiinlaste ja Iisraeli sõdurite vahelistes kokkupõrgetes on surma saanud ligi sada inimest ja haavata mitu tuhat. Iisrael esitas esmaspäeva õhtuks ultimaatumi: kui vägivald ei lõpe, rakendab ta sõjalist jõudu, mis tähendaks omavalitsuspiirkondade isoleerimist. Peaminister Barak ähvardas ühtlasi kuulutada kogu senise rahuprotsessi katkenuks.
Üha rohkem rahvusvahelisi vahendajaid püüab seda pikaajalist ja nüüd ägenenud konflikti pöörata taas rahumeelsetesse rööbastesse. Sel nädalal saabus Lähis-Itta ÜRO peasekretär Kofi Annan, kes kohtus palestiinlaste presidendi Jassir Arafatiga ja Iisraeli peaministri Ehud Barakiga. Lähis-Idas on vahendusmissioonil ka Venemaa välisminister Igor Ivanov ja Euroopa Liidu välispoliitika esindaja Javier Solana.
USA välisminister Madeleine Albright ütles ABC telekanalile antud intervjuus, et USA "püüab diplomaatilise survega" kaasa aidata konfliktide lõpetamisele.
Sündmuste selline areng on seda nukram, et lõplik rahu ja Palestiina riigi väljakuulutamine oli käeulatuses.
Suurim süüdlane on peaminister Ehud Barak, kes nii juutidele kui ka moslemitele tähtsa Templimäe lülitamisega rahuleppesse lisas poliitilisele tülile usulise mõõtme, mis kunagi hästi ei lõpe. Ta poleks tohtinud lubada ka paremäärmusliku poliitiku Ariel Sharoni provokatiivset käiku Templimäel asuvasse moslemite pühapaika, mille järel Iisraeli politsei tappis viis palestiinlast, see vallandaski rahutused. Et Baraki toetus väheneb, sealhulgas Iisraeli araablaste seas, siis pole välistatud tema liituminek Sharoni Likudiga, mis tähendaks rahu lõplikku mahamatmist.
Meelt avaldavate palestiinlaste vastu liiga suure jõu kasutamisega on Iisrael kallutanud maailma avaliku arvamuse toetuse Jassir Arafati poolele, keda president Clinton on süüdistanud Camp Davidi rahukõneluste katkemises.
Nüüd on põhiküsimus selles, kas välismaailm suudab Baraki ja Arafati jälle ühe laua taha tuua ja panna neid sõlmima ajaloolist rahu. Ajahetk on kehv, sest Bill Clintoni volituspiirid on väikesed, kuivõrd kohe on tulekul USA presidendivalimised, mille võitja pole teada.
Rahutused Liibanoni piiril ning Süürias, Egiptuses, Jordaanias, Kuveidis ja isegi konservatiivses Araabia Ühendemiraatides toimuvad Iisraeli-vastased demonstratsioonid on tekitanud maailmas muret, et konflikti võidakse tõmmata veelgi riike. Kuna umbes 30% maailma naftast tuleb Lähis-Idast, siis võib see kahandada naftatoodangut ja järelikult veelgi kergitada niigi kõrget nafta hinda. Esmaspäeva õhtuks tõusis naftabarreli hind Londoni toormebörsil üle 31 dollari.
Lähis-Ida probleemid tulevad halval ajal, sest naftaturg on selletagi närviline. Talv läheneb, aga naftavarud on kahanenud 24 aasta väikseimaks. Varusid vähendab ka USA ja nüüd ka Jaapani otsus panna osa oma strateegilisi naftavarusid müüki, et sel moel nafta hinda allapoole saada. Nafta hinna kujunemisel on lähikuudel tähtsaks teguriks sügise ja talve ilmaprognoos. Analüütikud usuvad, et nõudlus on tänavu 12% suurem kui eelmisel väga soojal talvel.
13. ja 14. oktoobril tuleb Prantsusmaal Biarritzis kokku ELi tippkohtumine, et arutada energiaprobleemide lahendamist ja läbirääkimisi OPECiga. Euroopa sõltuvus naftaimpordist on suur, 75%, USA-l on see sõltuvus väiksem ehk 55%.
Kõrge nafta hind kiirendab arenenud riikides inflatsiooni. Euroopa Komisjon kavatseb tõsta Euroopa Liidu 2000. ja 2001. a inflatsiooniprognoosi. Varasem 1,8protsendine inflatsioon lähtus 24,50 dollari suurusest naftabarreli hinnast. Uus prognoos tehakse lähiajal.
Autor: ÄP