• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaba üür korrastab turgu

    Omandireformiga lootis riik tekitada sadu tuhandeid keskklassist omanikke, kes oma varaga heaperemehelikult ümber käivad. Nõukogude ajal eikellelegi kuulunud ning hooldamata majad loodeti niiviisi kiiresti korda saada. Ometi tekkis peagi olukord, kus paljudelt õigustatud subjektidel võeti sisuliselt võimalus seda eesmärki saavutada.
    Õigusvastaselt võõrandatud vara endistele omanikele tagastades anti neile küll formaalne omandiõigus, kuid sundüürnike näol võeti vabadus omandatud vara oma äranägemise järgi kasutada. Kuna puudus raha sundüürnike ümbermajutamiseks, lükkas riik probleemi omanike kaela.
    Riik on küll näidanud üles initsiatiivi probleemi lahendamiseks EVP-laenu näol, mis võimaldab sundüürnikul samaväärse eluaseme soetada turuväärtusest umbes kolmandiku võrra odavamalt, kuid ressursside nappuse tõttu ei jätku seda kaugeltki kõigile soovijatele. Kuna lisavahendeid ei paista kusagilt, tähendaks probleemi lahendamise edasilükkamine tänasest veelgi valusamaid tagajärgi. Hetkel on üüri piirmäära näol tegemist omavalitsuse mõjusa hoovaga, mille abil aetakse sotsiaalpoliitikat tagastatud vara omanike arvel turgu mõjutades.
    Kindlasti kujuneb üüri piirmäärade vabastamisel esialgne hoop üürisummadega koos kasvanud sotsiaaltoetuste näol Tallinna linnale valuliseks, kuid seda oleks tulnud juba omandireformi algusaegadel ette näha. Ilma lisakulutusteta pole probleemi võimalik lahendada ning varem või hiljem tuleb selleks vahendid leida. Vastasel juhul muutub omandireform paljude tagastatud varade omanike jaoks naljanumbriks, kuna sisuliselt pole tagastatud kinnisvara näol tegemist varaga (puudub majanduslik väärtus).
    Praegu eksisteeriv kaheksakroonine üüri piirmäär võimaldab omanikel teha küll oma varale mõningast iluravi, kuid vara säilimise ja parendamise seisukohalt puudub sellel mõte. Igati loomulikust omanikutulust ei maksa taolise üüri puhul rääkidagi. Üüri piirmäära vabastamisel tekiks hetkel alaarenenud üüriturul loomulik konkurents, kus turg määrab õiglase hinna vastavalt nõudmise-pakkumise vahekorrale. Sundüürnikest vabaneda soovivad omanikud nõuavad kohe ülemäära kõrgeid üürisummasid, mispeale üürnikud on sunnitud endale vabaturult uue elamispinna leidma. Ometi ei soovi rõhuv enamik omanikke üürnikest vabaneda, kuna normaalne üüritulu võimaldaks neil korrastada oma elamu ning teenida loomulikku omanikutulu. Seetõttu püütakse üürnikega uutes üürimäärades kokku leppida ning tekib normaalne kliendi-teenindaja suhe. Uute üürnike ja lisapindade turuletulek tekitab likviidse üürituru, kus hinnad on senisest selgemini välja kujunenud. Tekiksid selgete hinnaklassidega elamupiirkonnad, kus igaüks saab vastavalt oma sissetulekutele valida jõukohase eluaseme.
    Turu korrastamisel kaovad praegused anomaaliad, kus madala sissetulekuga inimesed elavad riigi toetusel keskmisest oluliselt kallimatel pindadel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.