Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Emor: eestimaalaste finantsaktiivsuses on positiivseid märke
Emori Eesti leibkondade finantskäitumise uuring F-monitor näitas majandusliku kihistumise mõningast süvenemist: tarbimiskulutuste ja investeeringute kasvu ühes tarbijaterühmas ning säästmisvõime vähenemist ja majanduslikku pessimismi teises tarbijaterühmas.
Rahalisi säästusid omavate leibkondade osakaal on aasta jooksul vähenenud 60%-lt 52%-le. Säästmise vähenemine on seotud kahe vastandliku põhjusega: tarbimise kasvuga ühelt poolt ja osa tarbijate säästmisvõime vähenemisega teiselt poolt, peegeldades üldist kihistumise süvenemist.
Säästmise võimalus on oma sõnul olemas 66% peredest, kuid osa neist eelistab säästmisele suuremate ressursside suunamist igapäevasesse tarbimisesse ja pikemaajalisteks investeeringuteks.
Eestimaalaste finantsaktiivsus on enim kasvanud tarbimisliisingu või järelmaksu kasutamises. Tarbimisliisingut või järelmaksu kasutatakse peamiselt kodumasinate ja elektroonikakaupade ostmise finantseerimisel, ning elavnemine selles valdkonnas on ilmselt jätkuva trendiga.
Osadel eestimaalastel on suurenenud sissetulekud võimaldanud teha investeeringuid uue auto ostmiseks ja oma elamistingimuste parandamiseks. Omaette maja või ridaelamut omavate perede arv on aastaga tõusnud 21%lt 28%le ja uute, kuni 2 aasta vanuste autode omanike arv kasvanud 4%lt 8%le kõikidest autoomanikest.
Investeeringuid ja tarbimiskulutusi suurendanud eestimaalasi iseloomustavad hetkel positiivsed tulevikuootused, mistõttu on lisaressursid julgelt ära kasutatud.
Pessimism tuleviku suhtes valitseb väikelinnades ja maal elavate väiksemate sissetulekutega perede seas. Viimase aasta jooksul on selle tarbijakihi säästuvõime ka vähenenud.
Andmete allikaks on Emori poolt kord aastas läbiviidav leibkondade finantsmonitooring, mis kaardistab leibkondade finantsvõimalusi ja ?kohustusi ning plaane. Septembris 2000 vastasid selleaastasele uuringule 1000 Eesti leibkonna esindajad, mis peegeldab esinduslikult kõigi Eesti leibkondade finantskäitumist.