Riik kogub vähem lõive

Eilsel valitsuse istungil heakskiidu pälvinud ning riigikogu menetlusse saadetud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ühe punktina tahetakse tagada nii äriregistrisse kui ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete adekvaatsust. Seadusemuudatuse kehtima hakkamisel ei maksustataks enam äriregistrisse kantud ettevõtja aadressi muutmist juhul, kui sellega ei kaasne asukoha (omavalitsusüksuse) muutmist.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka siis, kui äriregistrisse kantud ettevõtja aadress muudab üksnes tänava nime või maja numbrit, tasuda 700 krooni riigilõivu.

?Sel põhjusel ei kiirusta ettevõtjad oma andmeid uuendama,? kommenteeris rahandusministeeriumi maksukorralduse talituse juhataja kohusetäitja Kristi Lahesoo.

Seadusemuudatus vabastaks riigilõivust ka äriregistrisse kantud ettevõtte juhatuse liikme perekonnanime või elukoha vahetusest tingitud andmemuutuste sissekandmise registrisse ning surnud inimese andmete registrist kustutamise.

Eelnõu teise olulise punktina annab see tolliametile õiguse nõuda riigilõivu tasumise pikendamise taotlejalt tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses. Samas võimaldab eelnõu tagastada riigilõivu tollivormistuse eest, kui vormistatud kaubadeklaratsiooni alusel sissevedu või väljavedu ei toimunud.

Praktikas esineb olukordi, kus aktsepteeritud kaubadeklaratsioonide alusel tollivormistust ei lõpetata tollieeskirjades ettenähtud tähtaja jooksul. Sellel võib olla mitmesuguseid põhjusi, näiteks lepingupartner ütles viimasel minutil kaubast ära jne. Tollieeskirjad kehtestavad tollivormistuse tähtaja ületamisel ajavahemiku, mille jooksul peab deklarant taotlema kaubadeklaratsiooni annulleerimist (ekspordil viis kalendripäeva).

Lisaks tahab riik vähendada lõivu tollivormistuse eest 200 kroonilt 100 kroonile.

Riigilõiv kauba tollivormistuse eest kehtestati 1995. aastal pärast tollioperatsioonitasu kaotamist. Analoogsed tasud on kehtinud ka mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ja mujal, kuid tulenevalt kaupade vaba liikumise põhimõttest on need tasud enamasti ära kaotatud.

Kaupade vaba liikumise printsiibi järgi ei panda teise riigi kaupadele täiendavaid piiranguid. Ekspordil makstav riigilõiv, mida tuleb tasuda ka ajutise väljaveo tolliprotseduuri puhul, on lisakoormus kohalikule tootjale ning pole õigustatud ka seetõttu, et taassisseveo vormistusel tuleb tasuda riigilõivu teist korda sama kauba pealt.

Tavaliselt toovad firmad suurema koguse kaupa tollilattu ning deklareerivad väiksemate koguste kaupa sealt välja vastavalt turustamisvõimalustele. Igal korral tuleb tollivormistuse eest tasuda riigilõivu, mis väikese väärtusega saadetise puhul on küllalt oluline kulutus.

?Riigilõivu alandamine 100 kroonini on samm kaubavahetuse piirangute kaotamise suunas,? ütles Lahesoo. ?See annab majanduslikku efekti väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes kaupade ekspordi ja impordiga tegelevad.?

Seaduseelnõu ei puuduta aga asjaolu, et autoregistrikeskus teenib autoomanike arvel riigile lõivudena üle kahe korra rohkem, kui ise kulutab, ning läheb seega vastuollu riigilõivu kui teenuse kulude katmise allika põhimõttega.

?Riigilõivu suuruse määramisel ei lähtuta ainult sellest, et lõiv kataks tehtud toimingu kulud,? ütles Lahesoo. ?Kui riigiasutus väljastab dokumendi, mis annab selle omanikule mingi õiguse, näiteks juhtida mootorsõidukit, kasutada kaabeltelevisiooni või raadiosaatjat, siis on sellel dokumendil sisuliselt palju suurem väärtus kui dokumendi väljastamisega kaasnenud kulud.?

Järgmise aasta eelarveprojektis kavatseb riik koguda 734 miljoni krooni eest lõive.

Seadus eristab põhimõtteliselt lõivu ja maksu.

Riigilõiv on mõeldud tasuna maksjale vajaliku toimingu või teenuse eest, maks aga kohustuslikuks tasumiseks avalikes huvides ilma otsese vastutasuta.

Kui riigikogu kiidab rahandusministeeriumis ettevalmistatud eelnõu heaks, hakkavad uued lõivumäärad kehtima uue aasta alguses.