Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leib, piim ja liha kallinevad edasi

    ?Toidukaupade hinnad igal juhul tõusevad,? ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. ?Need on olnud aasta aega väga madalal tasemel võrreldes tänaste kokkuostuhindadega,? lisas ta, viidates põhjusena tarbijate nõrgale ostuvõimele ning tootjate konkurentsile.
    Samas tõdes Josing, et järsust hinnatõusust pole just tarbijate ostujõu tõttu siiski põhjust rääkida, tõenäoliselt kallineb toit järgmiseks sügiseks tänavusega võrreldavas suurusjärgus.
    Toidukaupade hinnad on aastaga kallinenud keskmiselt ligi 5 protsenti, muu hulgas olid statistikaameti andmeil liha ja lihatooted kokku tänavu oktoobris 9,6 protsenti kallimad kui mullu samal ajal, liha ise kallines 16,5, leivatooted 8,6 ja piimatooted 3,3 protsenti. Samas on hea saak ning ülepakkumine sel aastal köögiviljade hinda 5,7 protsendi võrra langetanud.
    Josingu sõnul tingib ühe põhjusena hindade vaikse tõusu Eesti liitumine Euroopa Liiduga, kuid see toimub pigem 4?5 aasta perspektiivis. Lähiajal on lisaks tootjate omavahelisele konkurentsile siseturul toiduainete hindu mõjutamas ka maailmaturu hinnad ning ettevõtete ekspordivõimalused, mis näiteks on põhjustanud toorainepuuduse kohalikul piimaturul.
    Valga Liha- ja Konservitööstuse direktori Elmut Paaveli hinnangul ei tohiks järgmisel aastal sealiha hind tooraine osas tõusta, küll aga on oodata veiseliha kallinemist. ?Kvaliteetlihast tehtud toidukaup ilmselt kallineb,? viitas ta singi ja kallimate vorstide hinnatõusule.
    Samas tõdes Paavel, et tänavusega sarnast liha hinna hüpet järgmisel aastal oodata pole. Mullusügisene madalseis on aastaga taas kerkinud paremate aegade tasemele.
    ?Kui aga järgmisel aastal säilib must turg, siis ametlikud tootjad hindu tõsta ei saa ning see mõjub raskelt,? ütles ta.
    Valio Eesti turundusdirektori Toomas Tava sõnul on piimatoodete hinna puhul praegu kõige määravamaks faktoriks toorpiima kokkuostuhinna tõus. ?See tõuseb ilmselt veelgi ning samuti piimatoodete hinnad,? lisas ta, viidates ka sellele, et juba järgmisel nädalal kallinevad Valio tooted 10?20 sendi võrra.
    Tava lausus, et viimase 12 kuu piima hinna keskmine tõus, mis jääb alla nii liha kui leiva kallinemisele, ei kajasta piima hinna normaalset seisu, sest tänavuse aasta alguskuudel toimunud hinnasõja jooksul müüsid tööstused piimatooteid väga odavalt.
    Tulevikus on oodata ka juustu hinna märgatavat tõusu, mis on tingitud nii piima kallinemisest kui ka importjuustu eurotoetuse kadumisest.
    ?Järgmiseks aastaks suurt hinnatõusu ei näe, kokku vast 4?5 protsenti,? prognoosis Tallinna Kaubamaja kontserni toidukaupade ostudirektor Ain Taube. Ta märkis, et tõusuruumi on piimatoodete hindadel, mida on seni madalamal tasemel hoidnud tugev konkurents. Leiva hinna peamiseks mõjutajaks võib pidada kütuse hinda.
    Tallinna Kaubamaja kontserni toidukaupa müüvates poodides sõltub hind Taube sõnul eelkõige tootjahinnast ning konkurentsist teiste suuremate poodidega.
    ?Turgudega pole me otsest toidukaupade hinnavõrdlust teinud,? ütles Taube, kinnitades siiski seni turgude kasuks olevate hinnakääride vähenemist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.