- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äripäev Online'i foorum
Bensiini hind on paljudel Eestis väga südames. Aga läheneks sellest nurgast, et kütuste hindade tõusuga tõusid teiste toodete/teenuste hinnad: ühistransport, letikaubad jne. Nüüd, kütuste hinna langedes, kas on loota sarnast hindade langust teiste kaupade osas? Kalev Kallemets
Kõige kiiremini peaks nafta hinna langus kajastuma masuuti kasutavate soojaettevõtete hindades. Teatud määral ka transpordis. Samas ma ei usu, et teiste kaupade hinnad märkimisväärselt langeksid. Pigem avaldub nafta hinna languse positiivne efekt tarbijate ostujõu tõusus. Leo
Eesti kütuse jaemüügiturg on pankade kaasabil täielikult välja kujundatud. Uusi juurdetulijaid Eesti väiksust arvestades pole näha. Seega pole olemasolevatel monopoolsetel tegijatel mingit põhjust teineteise kasumit alla tampida. Nii võivad maailmaturu hinnad langeda palju tahes, kohalikud hinnad sellega kaasa ei lähe. Pigem tõusevad "müütiliste kulude" tõttu. Koore noolivad Soome-Rootsi suurettevõtted ja pangad, kelle kätte suur osa Eesti majandusest on koondunud. Alo Koop
Rootsi majanduslehes Dagens Industri (DI) ilmunud artiklis avaldasid mõned terasemad majandusajakirjanikud kahtlust, kas Rootsi statistikaamet on täpselt Rootsi majanduskasvu hinnanud.
Kahtlusteks annab põhjust see, et IT-sektorisse tehtavad investeeringud ei pidavat riiklikus statistikas olema adekvaatselt kajastatud. Tingitud ajast ja arust majandusarvestuse metoodikast ei olevat 127 miljardi SEK-ises mahus tehtud IT-ala (täpsemalt tarkvara) investeeringuid üldse arvesse võetud. Seetõttu on kõigi poolt visuaalselt aktsepteeritav uue majanduse edu Rootsis jäänud riiklikus statistikas endiselt kajastamata.
Hetkel kuum
DI andmetel on ka paljud teised riigid uue majanduse esilekerkimisega seonduvat kiirendatud kasvu nimetatud põhjusest alahinnanud. Vaid USA statistikaamet on suutnud teha olulisi edusamme majandusarvestuse meetodite arendamisel. Viimase kinnituseks on ka Saksa keskpanga poolt läbiviidud uuring. Uuringu tulemusena leiti, et kasutades USAs välja töötatud metodoloogiat on IT-ala investeeringud Saksamaal kasvanud 27,5% möödunud aastaga võrreldes, mitte aga 6%, mida on varem kinnitanud kohalik statistikaamet.
DI, kasutades sama metoodikat, leidis omakorda, et investeeringud tarkvarasse ei ole Rootsis kasvanud mitte 6% aastas, nagu väidab Rootsi statistikaamet, vaid hoopiski 20%, mis võimaldab edukalt spekuleerida teemal, kas USA majandus ikka tõesti kasvab Euroopa omast niipalju kiiremini, kui riikide ametlik statistika seda oletada laseb. Andres
Esitaks sellise intrigeeriva küsimuse, et kas statistikaameti poolt toodetavas statistikast on abi äritegevuseks? Ettevõtja jaoks on oluline ennekõike tema klientide vajaduste teadvustamine ja ennustamine, mitte mineviku sündmuste andmed.
Mida ütleb SKT number üldse ettevõtjale? Kas tema toodet ostetakse enam või et ta võib julgemalt laenu võtta? Arvan, et ei kumbagi.
Konkreetsed majandustegevused sõltuvad ikkagi ainult konkreetsest äriplaanist, ideest, mis võib olla hea või halb ükskõik milliste majanduslike tingimuste korral. Kalev Kallemets
Samasuguse loogika järgi võiksime öelda, et alg-, kesk- ja ülikoolis käidud aeg oli täielik aja surm. Äriplaanis see ei kajastu ning klientidel on täielikult ükskõik, rääkimata majanduslikest tingimustest. Kui veidi mõistlikumalt arutleda, siis valdav osa tulevikuennustusi saab teha minevikuanalüüside põhjal. Kui ei ole lähtepunkti, on võimatu püstitada eesmärki. Siit ka statistika kui mineviku abstraheeritud väljendus. Alo Koop
Enimloetud
2
4
5
6
- PRO
Arendajad jäävad skeptiliseks
Viimased uudised
Moskva kiriku alluvuse küsimus on väärtuskonflikt
Mees õppis eesti keele ära Miki Hiire koomiksiga
Mees õppis eesti keele ära Miki Hiire koomiksiga
Mees õppis eesti keele ära Miki Hiire koomiksiga
Moskva kiriku alluvuse küsimus on väärtuskonflikt
Minu hinnasiht on 150 dollarit
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele