Äripäev Online'i foorum

Bensiini hind on paljudel Eestis väga südames. Aga läheneks sellest nurgast, et kütuste hindade tõusuga tõusid teiste toodete/teenuste hinnad: ühistransport, letikaubad jne. Nüüd, kütuste hinna langedes, kas on loota sarnast hindade langust teiste kaupade osas? Kalev Kallemets

Kõige kiiremini peaks nafta hinna langus kajastuma masuuti kasutavate soojaettevõtete hindades. Teatud määral ka transpordis. Samas ma ei usu, et teiste kaupade hinnad märkimisväärselt langeksid. Pigem avaldub nafta hinna languse positiivne efekt tarbijate ostujõu tõusus. Leo

Eesti kütuse jaemüügiturg on pankade kaasabil täielikult välja kujundatud. Uusi juurdetulijaid Eesti väiksust arvestades pole näha. Seega pole olemasolevatel monopoolsetel tegijatel mingit põhjust teineteise kasumit alla tampida. Nii võivad maailmaturu hinnad langeda palju tahes, kohalikud hinnad sellega kaasa ei lähe. Pigem tõusevad "müütiliste kulude" tõttu. Koore noolivad Soome-Rootsi suurettevõtted ja pangad, kelle kätte suur osa Eesti majandusest on koondunud. Alo Koop

Rootsi majanduslehes Dagens Industri (DI) ilmunud artiklis avaldasid mõned terasemad majandusajakirjanikud kahtlust, kas Rootsi statistikaamet on täpselt Rootsi majanduskasvu hinnanud.

Kahtlusteks annab põhjust see, et IT-sektorisse tehtavad investeeringud ei pidavat riiklikus statistikas olema adekvaatselt kajastatud. Tingitud ajast ja arust majandusarvestuse metoodikast ei olevat 127 miljardi SEK-ises mahus tehtud IT-ala (täpsemalt tarkvara) investeeringuid üldse arvesse võetud. Seetõttu on kõigi poolt visuaalselt aktsepteeritav uue majanduse edu Rootsis jäänud riiklikus statistikas endiselt kajastamata.

DI andmetel on ka paljud teised riigid uue majanduse esilekerkimisega seonduvat kiirendatud kasvu nimetatud põhjusest alahinnanud. Vaid USA statistikaamet on suutnud teha olulisi edusamme majandusarvestuse meetodite arendamisel. Viimase kinnituseks on ka Saksa keskpanga poolt läbiviidud uuring. Uuringu tulemusena leiti, et kasutades USAs välja töötatud metodoloogiat on IT-ala investeeringud Saksamaal kasvanud 27,5% möödunud aastaga võrreldes, mitte aga 6%, mida on varem kinnitanud kohalik statistikaamet.

DI, kasutades sama metoodikat, leidis omakorda, et investeeringud tarkvarasse ei ole Rootsis kasvanud mitte 6% aastas, nagu väidab Rootsi statistikaamet, vaid hoopiski 20%, mis võimaldab edukalt spekuleerida teemal, kas USA majandus ikka tõesti kasvab Euroopa omast niipalju kiiremini, kui riikide ametlik statistika seda oletada laseb. Andres

Esitaks sellise intrigeeriva küsimuse, et kas statistikaameti poolt toodetavas statistikast on abi äritegevuseks? Ettevõtja jaoks on oluline ennekõike tema klientide vajaduste teadvustamine ja ennustamine, mitte mineviku sündmuste andmed.

Mida ütleb SKT number üldse ettevõtjale? Kas tema toodet ostetakse enam või et ta võib julgemalt laenu võtta? Arvan, et ei kumbagi.

Konkreetsed majandustegevused sõltuvad ikkagi ainult konkreetsest äriplaanist, ideest, mis võib olla hea või halb ükskõik milliste majanduslike tingimuste korral. Kalev Kallemets

Samasuguse loogika järgi võiksime öelda, et alg-, kesk- ja ülikoolis käidud aeg oli täielik aja surm. Äriplaanis see ei kajastu ning klientidel on täielikult ükskõik, rääkimata majanduslikest tingimustest. Kui veidi mõistlikumalt arutleda, siis valdav osa tulevikuennustusi saab teha minevikuanalüüside põhjal. Kui ei ole lähtepunkti, on võimatu püstitada eesmärki. Siit ka statistika kui mineviku abstraheeritud väljendus. Alo Koop