Pime aeg ajab sööma

Paraku pole kasu peeneid hõrgutisi küpsetanud kokkade ega sülti-hapukapsast valmistanud abikaasa siunamisest. Mitte jõulutoidud ei ole teie hädades süüdi, vaid nende ülesöömine.

?Aasta kõige pimedamal ajal on ohtlik ennast kurguni täis süüa ? eriti, kui aastaid on üle 30, sest siis aeglustub ainevahetus niigi,? hoiatab arst ja Kaalujälgijate konsultant Mai Maser. Oht peitub selles, et päikeseküllastel aastaaegadel toodab organism palju söögiisu taltsutavat ja seedimist soodustavat serotoniini, praegusel pimedal ajal on aga sellest nappus käes.

- Halb on ka see: kui serotoniini on vähe, siis ei teki süües küllastustunnet kuigi kiiresti ? kogu aeg tundub, et ikka veel tahaks süüa. Nimelt on serotoniin isupidurdaja. Kui serotonii-ni on piisavalt, liigub see vereringega ajju ja hakkab õigel ajal täiskõhu- ja küllastustunnet tekitavatele rakkudele märku andma, et aeg on söömine lõpetada.

- Ka depressioon, valud ja muud tervisehäired vähendavad aju serotoniinisisaldust. See seletab, miks ängistust tundes söömist kuidagi lõpetada ei suudeta. Just vähese serotoniini tõttu ei suuda söögist loobuda enamik ülekaalulisi ja ja buliimikuid.

Sestap soovitab Mai Maser otsida jõulupuhkuse ajaks muud tegevust kui hommikust õhtuni süüa. ?Liiatigi pole jõulude ajal sugugi vara järgmisele rannahooajale mõtlema hakata. Pimedal ajal külgesöödud kilod tuleb ju suveks kuidagi maha saada.?

Maser soovitab perenaistelgi traditsioonilised jõuluretseptid üle vaadata, sest enamikus neist on ülearu palju rasva. Teadupärast salvestub sissesöödud rasv palju kergemini ja väiksema energiakuluga naha alla kui leib, puder ja muud süsivesikuterikkad toiduained. Rasv annab rohkem energiat kui ükski teine toiduaine, kuid rasva vähendamisele ja selle asendamisele tuleks mõelda.

Ja veel soovitab Maser unustada toidu kiiruga sisseahmimise kombe. Sellest hetkest, kui kõht saab tegelikult täis, kulub selle signaali ajju jõudmiseks veel 20 minutit. Kui kogu see aeg veel ohjeldamatult süüa, siis pole vaevustest pääsu. Targem oleks selle aja jooksul mõtteid söögist eemal hoides näiteks juttu ajada või ajalehte lugeda.

Autor: Eha Laanepere