Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infosüsteem täiustab kinnisvara haldamist

    Kui senised näited MISi kasuteguritest põhinevad USAs ja mujal kasutusele võetud ärimudelitel, siis nüüd on Eestisse jõudnud esimesed terviklikud lahendused kinnisvara haldavatele organisatsioonidele, mis aitavad kulusid kokku hoida. Maailma juhtivaim infohalduse tarkvarafirma Oracle loodud tarkvara Oracle Property Manager Eestisse toomise tingisid Eesti kinnisvaraturu üha kasvavad vajadused. Oracle?i lahendus aitab kaasa kõigile neile suundumustele, mis valitsevad hetkel kinnisvaraturul ? kinnisvara haldamise tegevused standardiseeritakse ja automatiseeritakse, tähtsustub analüüs ja kontroll kinnisvara üle, finantsandmed ja dokumentatsioon muutub selgemaks ning süstematiseeritus saab uue väärtuse.
    Oracle Property Manager on terviklik ja avatud kinnisvara juhtimise lahendus, mis toetab kinnisvara haldamist informatsiooni ja protsesside automatiseerimisega, efektiivse rendilepingute halduse ja ruumide planeerimisega ning põhjaliku aruannete valikuga. Lai aruannete valik koos võimalusega neid ise piiramatult juurde genereerida on väärtus, millest alles mõne kasutuskuu möödudes aru saab. Näiteks ruumide kasutamise ja täituvuse aruanded annavad tarkvara kasutajatele teada, kes kasutab ruumi, kui efektiivselt see ruum on kasutatud ja kas omanikul on vajadust planeerida kasvu tulevikuks.
    Suured kinnisvara omanikud ja haldajad sõltumata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, seisavad sageli probleemi ees ? neil napib ülevaatlikku ja lihtsalt käsitletavat informatsiooni enda valduses oleva kinnisvara kohta. Oracle Property Manager suudab tervikliku lahendusena võtta endale kinnisvara andmebaasi ja hooldusraamatu funktsioone, dokumentatsiooni korrastaja ja süstematiseerija ülesanded, ruumide täituvuse ning personali analüüsija rolli.
    Informatsioonile pääseb ligi kõikjalt ja muutused on jälgitavad reaalajas. Internetipõhised rakendused lubavad ettevõtetel väikeste kulutustega suurendada oma konkurentsivõimet turul, muuta äritegevus efektiivsemaks ning parandada suhteid klientidega.
    Oracle Property Manageri näol on tegemist ainult lepingute ja ruumide haldamise programmiga, mis tegelikkuses on vaid väike osa kinnisvarahalduri tööst. Positiivne on küll selle ühildatavus raamatupidamisprogrammidega, kuid välja on jäänud kinnisvara tehnilise halduse pool. Probleemiks võib osutuda ka programmi inglise keel. Kuna sageli on vajalik klientidele produtseerida mitmeid aruandeid, tuleb see kõnealust programmi kasutades ise käsitsi koostada.
    Suhteliselt kõrge hinna tõttu saab Oracle?i tarkvara endale lubada vaid üsna kitsas grupp suurfirmasid, kellele programm selle raha eest ka lisaväärtust toodab. Tüüpilisele haldusteenust pakkuvale ettevõttele tuleb koos vajalike lisamoodulitega hind liiga kõrge. Sellise suurinvesteeringu tegemisel eelistatakse enamasti teisi, aastakümnete pikkuse arendustegevuse käigus koostatud IT-süsteeme. Seega on Property Manager kindlasti väga hea programm, kuid oma eripärade tõttu sobilik siiski vähestele.
    Uued abiteenused kinnisvarahalduse turul on teretulnud. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) välja töötatud tegevuspõhimõtted kinnisvara halduse ja hoolduse alal peaksid saama aluseks ka kõigi abiteenuste pakkujatele. Sellepärast oleks hea, kui NT-Exchange ning ka kõik teised turule tulijad ühtlustaksid oma programmilised lahendused EKHHLiga.
    NT-Exchange internetipõhise haldusprogrammi teenuse puhul on põhiliselt tegu rendipindade haldusega. Välja on jäänud halduritele olulised lahendused ? hoonete ja kinnistute passid ja hooldusraamatud. Kuna programm on infomahukas, siis arvutivõrkude baasil töötavad haldusfirmad peavad ilmselt tegema täiendavaid kulutusi oma serverite ja kohtarvutite mälumahtude ning püsiühenduste kiiruse suurendamiseks.
    Haldusfirmadele, kes teenindavad igaüks eraldi suhteliselt väikses mahus büroopindasid ja tunduvalt suuremas mahus korterelamute pindasid, tundub pakutav programm olevat veidi puudulik.
    Pindi Kinnisvaral on kasutusel kolm andmebaasi programmi. Esimene on hindamisprogramm, mis võimaldab kinnisvara hindamisel kasutada analoogiaid ja lihtsustab oluliselt hindamisakti koostamist. Teine on maaklerlusele mõeldud tehinguobjektide ülevaadet ja opereerimist võimaldavate funktsioonidega programm. Kolmas programm haldab kliendi suhteid ja kontakte.
    Haldamisprogrammidena kasutati seni raamatupidamisprogramme. Uue haldusprogrammi kohta on vara veel kommentaare anda. Üldiselt võib öelda, et turu nõudmised, olgu see suur või väike turg, on ikka seinast seina. See nõuab kas või kümnekonna programmi müümiseks Eestis väga suurt paindlikkust. Aga kuna programmid põhinevad standarditel, siis on kaks võimalust ? kas programm tekitab standardid või peab programm üle võtma kehtivad standardid.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.