Kas see lahendab meditsiini rahamured?

Meil on kaks võimalust: kas hakata rääkima sotsiaalmaksu tõstmisest, mis ei ole maksumaksja huvides ? tõstab maksukoormust ?, või tuleb kaaluda lisaks sundkindlustusele ka vabatahtliku kindlustuse võimaldamist. Eestis on hulk inimesi, kel pole üldse võimalik ennast kindlustada, ei haigekassas ega kindlustusseltsides. Kindlasti on võimalik seegi, et mõni inimene hakkab maksudest kõrvale hiilima. Ent haigekassa ja maksuamet on senini koostööd teinud ja tõenäoliselt jätkub see ka edaspidi. Tegemist on eelnõuga, see on saadetud kooskõlastusringile. Milliseks seadus lõpuks kujuneb, saame me näha loodetavasti sügisel. Eelnõu plussid kaaluvad miinused üles. Näiteks kaob uue ravikindlustusseadusega olukord, kus seni kindlustamata inimene võtab end arvele füüsilisest isikust ettevõtjana, saab haigekassa kaardi ja täie raha eest ravi, ilma et oleks veel sentigi maksu maksnud. Kes maksavad korralikult ravikindlustusmaksu, peavad saama ka parema kindlustuse.

Uue ravikindlustusseaduse eelnõu tõstatab teravalt üles kogu tervishoiu üldise probleemi ? rahastamise ja proportsioonid. Kui poliitikud ei soovi riigi üldistest maksutuludest eraldada lisavahendeid ravikindlustusele, tekib hüvitamise küsimus: millises mahus ja millise kvaliteediga ravi inimesed saavad.

EAKL teatas juba aprillis 2000 vastuseisust igasugustele katsetele hoida kokku töötajate arvelt. Kuid eelnõu autorid jätkavad töötajate jt kindlustatute olemasolevate tagatiste kärpimise kava. Kahtlemata oleme n-ö hiiliva maksukoormuse tõusu vastu. Kõik lisamaksustamised ? arstivisiidiks, haiglaraviks, ka töötajate mittekindlustamine kuu vältel töösuhte algusest, haigete laste vanemate diskrimineerimine ? on ohtlik ja halvim viis ravikindlustuse probleemide lahendamiseks. Kulusid on vaja kokku hoida, kuid siin on põhiküsimus pigem raviasutuste võrgu optimeerimises.