Eesti majandus püsib endiselt tugevalt jalgel

Reedel teatas statistikaamet, et esialgsel hinnangul oli Eesti 2000. aasta IV kvartali majanduskasv võrreldes 1999. aasta IV kvartaliga 5,9 protsenti.

Äripäeva jaoks oli neljanda kvartali majanduskasvu number üllatavalt väike. Miks ? konkreetseid põhjuseid on praegu veel raske välja tuua.

Eesti Pank leidis, et välismaine nõudluskeskkond oli soodne ning kaubaekspordi ja töötleva tööstuse toodangu müügi kasv püsis kõrgel. Majanduskasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks pidas keskpank septembrist vähenema hakanud transporditeenuse eksporti. Tõenäoliselt on tegu tagasilöögiga transiidis. Pakterminal, suurim transiitteenustega tegelev firma, andis sarnaseid vihjeid juba hulk aega tagasi.

Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri nimetas IV kvartali tulemust kehvaks. Eriti kui võtta võrdluseks ehituskasvu näitaja, mis oli väga hea ja tekitas tunde, et ka investeeringute kasv peab hea olema.

Unustada ei saa ka töötuse kasvu. Neljandas kvartalis oli tööpuudus 13,9 protsenti, mis on väga suur number. Samas on tegu tagajärje, mitte põhjusega. Teisalt on töötus aga märk, et tootmine on muutunud efektiivsemaks. Tõsi, efektiivsemaks ses mõttes, et toodetakse vähema hulga inimestega. Samas näitab suur töötus passiivsust uute ettevõtete asutamisel.

Niisiis neljanda kvartali peamine positiivne uudis oligi ehitusmahtude kasv, lisaks kasvasid siiski erinevalt kolmandast kvartalist ka investeeringud põhivarasse, suurenes eksport ja tarbimine. Mitte nii kiiresti, kui loodeti.

Kiirenes ka tarbijahinnaindeksi kasv ? võrreldes 1999. aasta viimase kvartaliga oli kasv 5,4% ehk märgatavalt kiirem kui eelnevatel perioodidel. Samas palgakasv, mis vaatamata inflatsioonitempo kiirenemisele jäi 10 % piiresse, oli hoiatav märk.

Huvitav on vaadata erinevate inimeste tulevikuhinnanguid ? analüütikute üldise pessimismi kõrval on majanduskasvu reaalsed kergitajad ? tootjad-eksportijad ? optimistlikud. Näiteks toiduainetetootja Öseli juhatuse esimees Olari Taal ei jaga väikse kasvunumbriga kaasnenud pessimismi ja usub tõusu. ?See on statistika, mitte tegelik elu,? ütleb Taal. Nii usub ka Äripäev, et läinud aasta neljanda kvartali tagasilöök on siiski ajutine ja väikest numbrit ei ole vaja üle dramatiseerida. Tulevik ei tohiks olla kuigi must.

Sisenõudlus ikkagi kasvab, palgad tõusevad. Investeeringute ja uute töökohtade loomise meelitamiseks saab palju ära teha ettevõtete asutamise lihtsustamisega. Kui nn transporditeenuse eksport ja töötus kõrvale jätta, oli läinud aasta IV kvartal hea. Tugevalt tõusnud sektorite taga on sajad tuhanded inimesed, transiidi taga on neid oluliselt vähem.

Nii et lõppkokkuvõttes olid eestlased tublid. Eesti rikkus kasvas mullu ja kasvab tublisti ka tänavu. Sellega on jaatavalt vastatud ka küsimusele, kas inimeste heaolu suureneb ? ja see ongi kõige olulisem.