Firmajuhtidel puudub usk internetireklaami kasulikkusesse

Emori hinnangul jagus 2000. aasta Eesti meediareklaami umbes 700 miljonist kroonist internetireklaamile 1,9 %. See on veidi alla 14 miljoni krooni. Jagunedes mitme reklaami müüva internetikeskkonna vahel pole summa lahedaks äraelamiseks ja arenguks kuigi suur. Ometi on Eesti 1,9 protsendiga teiste riikidega võrreldes esimeste hulgas. Miks siis reklaamitakse internetis nii vähe?

Suur hulk firmajuhte suhtub internetireklaami kahtlusega. USA-s (Double Click) läbiviidud uuring näitas, et peamiselt kaheldakse interneti reklaami kasuteguris ? puuduvad tõendid, et investeeritud raha tagasi tuleb.

Suhtumine on samane kogu maailmas, mille tõestuseks on internetireklaami madal osakaal meediareklaamis.

Eestis ei ole firmajuhtide suhtumist internetireklaami põhjalikult uuritud. Intervjuudest firmajuhtidega selgub, et harjumuspäraselt peetakse heaks reklaami, mis reklaamitellijale endale silma hakkab. Kuna firmajuhi päev on tavaliselt täidetud tegevustega, mis ei jäta kuigipalju aega internetile, võib sinna tellitud reklaam jääda juhile märkamata. Nii tekibki tunne: kes seda ikka vaatab! Kui firmajuht näeb toote reklaami suurtel plakatitel, ajalehtede esikülgedel, televisioonis, tekitab see lisaks uhkustundele (minu firma!) usu, et kui ikka kõik suurt plakatit näevad, siis küllap see ka mõjub ja küllap ka ostetakse. Paljud aga vaevuvad mõtlema, et kui sajast tuhandest nägijast on vaid tuhat need, kes pakutavat kaupa vajavad, on niisuguse reklaami efektiivsus ääretult madal. Kui suur osa elava liiklusega Järvevana teel sõitjatest on näiteks katusekattematerjali potentsiaalsed ostjad? Ometi kutsub suur kallilt ja hästi kujundatud plakat ostma katusematerjali nii möödasõitvaid kontoriametnikke kui ka ärimehi, kes tellivad oma maja katuse koos materjaliga ehitusfirmalt, samuti suurt hulka möödasõitjaid, kellel ehitusega mingit pistmist pole. Vaid pisike osa reklaami vaatajaid on tegelik sihtrühm, need, kellele sõnum tõesti huvi pakub.

Siin avaldubki interneti reklaami eelis. Internetireklaam võimaldab täpsemini jõuda teatud kaubast või teenusest huvitatud inimesteni. Arvestatavad internetireklaami keskkonnad riputavad reklaamibännerid välja vastava valdkonna lehekülgedele, kus potentsiaalsed kliendid suurema tõenäosusega ringi liiguvad. Seega on ka ostu tõenäosus suurem, kui laiale massile suunatud meediakanalites reklaamides. Internetis saab näiteks ehitusmaterjale reklaamiva sõnumi suunata neile, kes ehituse vastu huvi tunnevad ja mitte raisata ressurssi teistele.

Internetireklaami puhul saab ka küllalt täpselt määrata bännerit vaadanud inimeste hulka. Klikkamiste alusel ka seda, kui paljud leheküljel käinutest tundsid pakutava toote või teenuse vastu tõsisemat huvi, seega hinnata kaudselt reklaami efektiivsust.

Teine oluline põhjus, miks interneti reklaami vähe paigutatakse, tuleneb meediaagentuuride tegevusest. Kuna meediaagentuuride huvi on eelkõige käibe kasvatamine, on nad huvitatud ennekõike kallimate ja väljapaistvamate kanalite, millega kaasneb suurem agentuuritulu, kasutamisest. Seega jääb ka internetireklaam tagaplaanile.