Kas Euroopas tohib pidada ühte lehma?

Näiteks üks viimaseid ELi teemast kaugele jäävaid küsimusi: kui palju suurenes Eesti rahvaarv 13. sajandil pärast sakslaste sissetungi. ?Me leidsime need numbrid küll. Rahvaarv 13. sajandi alguses oli 150 000?180 000, 16. sajandi keskpaigaks 250 000. Nii et ta tõesti siis kasvas,? rääkis Nestor.

Keerulisematest ja tööd vajavatest küsimustest tõstis Nestor esile statistikat nõudvad pärimised. ?Meil ei ole statistikat kuskilt seina pealt võtta, et kohe plaksti vastata. Teiseks võiks nimetada küsimusi maksustamisest, mis ei ole küll keerulised, aga ikkagi on üht-teist, mis vajab põhjalikumat uurimist enne vastamist,? märkis Nestor. Raskemate küsimuste puhul pöörduvad eurotelefoni töötajad ekspertnõu saamiseks ministeeriumiametnike poole. ?Vastuse anname ikka 48 tunni jooksul,? lubas Nestor.

Üheks euroinfo telefoni funktsiooniks on nimetatud ka teabe kogumist helistajate meelestatuse kohta.

?Meil ei ole veel eesmärgiks olnud, et alati küsime. See meelestatus ilmselt paistab välja ka helistaja stiilist. Muidugi on haiglasi juhtumeid, selliseid inimesi, kes kord kuus ikka helistavad ja ütlevad, et Euroopa Liit on Nõukogude Liit ja internet on mingi salaühing,? tõdes Nestor.

?Aga ega ka pensionärid, kes meile suhteliselt palju helistavad, ei helista alati mõttega midagi arvustada. Nad on lihtsalt mures,? lisas ta.

Kuna 1999. aasta lõpus alustanud euroinfo telefon töötab raamatukogu euroinfokeskuse koosseisus, siis on töötajad ühised. ?Meil on kuus töötajat, kes teenindavad lugejaid saalis ja kellest üks on iga päev hommikupoolikul telefonivalves. Õhtupoolikul käib töö tunnitasu alusel ning assistentidena istuvad ja valvavad kella kuueni üliõpilased,? rääkis Nestor.

Euroinfo telefoni eelarve on sel aastal 130 000, eelmisel aastal oli kulutada 150 000 krooni. Kuna euroinfokeskuse eelarve eriti ei kasvanud, siis jagus telefonile vähem ning põhiosa läheb trükiste hankimisele.